Kihnu valla raamatupidamise sise-eeskirja kinnitamine Art. 30Inventeerimise ja hindamise protseduurid

(1) Kassa inventuuri viib läbi moodustatud komisjon.

(2) Kassa inventuuri tulemuste kohta koostatakse dokument, milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid:

1) inventuuri läbiviimise kuupäev;

2) komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad;

3) sularaha jääk numbrite ja sõnadega, kas ja kui suur oli erinevus võrreldes raamatupidamisandmetega;

4) komisjoni liikmete allkirjad.

(3) Pangakontode kontrollimisel võrreldakse pangaväljavõtete ja pangakontode saldode vastavust. Aasta lõpul väljastavad pangad audiitorpäringu aruande, mis sisaldab 31. detsembri seisuga arveldus-, hoiuse- ja väärtpaberikontode jääke, kohustisi, antud tagatisi ja käendusi, allkirjaõiguslike isikute andmeid jms.

(4) Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimisel viiakse läbi:

1) nõuete periodiseerimine, arvestades tekkepõhisuse printsiipi;

2) nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel allahindluse kajastamine;

3) välisvaluutas fikseeritud nõuete ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel;

4) nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;

5) intressikandvate nõuete tekkepõhine intressiarvestus;

6) saldokinnituste saatmine aastalõpu seisuga hiljemalt 25. jaanuaril ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega.

(5) Varude inventeerimisel järgitakse alljärgnevaid nõudeid:

1) varud paigutatakse nii, et neid oleks võimalik loendada;

2) varude liikumine toimub inventuurikomisjoni juuresolekul ja sellekohane dokumentatsioon hoitakse inventuuri ajal eraldi;

3) paberkandjal lugemislehtede korral ei kajastata eeltäidetud lugemislehtedel koguseid ega summasid, vaid need kannab komisjon lugemislehtedele ülelugemise käigus;

4) loetud ühikud või toodete grupid märgistatakse topeltlugemise vältimiseks;

5) erinevuste korral ja allahindluse vajaduse ilmnemisel koostatakse puudu- ja ülejääkide ning allahindluse akt(id);

6) dokumendid dateeritakse ja allkirjastatakse inventuurikomisjoni liikmete ja materiaalselt vastutava isiku poolt.

(6) Põhivara inventuur viiakse läbi sarnaselt varude inventuurile, kuid eeltäidetud inventeerimisnimestikes kajastatakse kogused ja maksumused ning andmed varade järelejäänud amortisatsiooniperioodi kohta. Lisaks tehakse inventuuri läbiviimisel järgmised toimingud:

1) hinnatakse varade ümberhindluse teostamise vajadust;

2) inventuuri lõppaktis tuuakse eraldi välja kasutuskõlbmatu (nii füüsiliselt kui moraalselt amortiseerunud) ja kasutuses mitteolev vara ja hinnatakse selle võimalikku netorealiseerimismaksumust;

3) veendutakse varade amortisatsioonimäärade õigsuses;

4) inventeerimisnimestikes toodud märkuste põhjal koostatakse varade mahakandmise ja allahindluse aktid ning ümberhindlust vajavate varade nimekiri.

(7) Bilansivälise vara inventuur viiakse läbi sarnaselt varude inventuurile, kajastades ettetäidetud inventeerimisnimestikes vara kogused ja maksumused.

(8) Pärast inventeerimisandmete võrdlust raamatupidamisega koostab inventuurikomisjoni esimees varude ja varade inventuuri tulemuste lõppakti, millele lisatakse ka nimestikes toodud märkuste põhjal koostatud vara mahakandmise, allahindluse ja amortisatsiooniperioodi muutmise aktid ning seletuskirjad. Valla vara kõlbmatuks tunnistamine ja mahakandmine toimub Kihnu vallavara valitsemise korras sätestatud korras. Leitud puudu- ja ülejäägid võetakse arvele.

(9) Raamatupidamises kantakse puudujäägid maha:

1) kahju hüvitamisel süüdlase poolt;

2) süüdlase mitteavastamisel – Kihnu vallavara valitsemise korras sätestatud korras.

(10) Saldoandmikke esitavad avaliku sektori üksused võrdlevad iga kvartali lõpu seisuga omavahelisi saldosid. Maksude saldosid võrreldakse igakuiselt Keskkonnaameti ning Maksu-ja Tolliameti väljavõtete ja teatistega ning nende kohta ei tehta täiendavaid võrdlusi. Saldoteatise saaja on kohustatud saldosid võrdlema ja esitajale vastama. Kui omavahelistes saldodes on erinevusi, selgitatakse need välja ja lepitakse parandamine omavahel kokku. Kui võrdlejad jäävad omavaheliste saldode suhtes erimeelsustele, teavitatakse sellest Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu Rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumi pakutava lahenduse alusel vahe parandatakse.