Jõgeva Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri Art. 18Sularahatehingute arvestus

(1) Kassatehinguid teeb asutuse juhi määratud isik.

(2) Sularaha pangakontolt väljavõtmiseks kasutatakse deebetkaarti või orderit.

(3) Kassatehingute arvestamiseks kasutatakse järgmisi dokumente:

1) kassa sissetuleku order;

2) kassa väljamineku order;

3) kassaraamat;

4) kviitung või muu makset tõendav dokument.

(4) Sularahatehingute dokumenteerimiseks kasutab kassatehingute tegija kas nummerdatud sissemaksu- ja väljamaksukviitungeid, pileteid või kassasüsteemist välja trükitud kviitungeid ja aruandeid. Rikutud piletid või kviitungid kuuluvad esitamisele rahandusosakonnale sagedusega vähemalt kord kalendrikuus.

(5) Kui kassatehinguid teeb raamatupidaja, siis sisestab ta sularahatehingu kirjendi raamatupidamisprogrammi, seejärel trükib programmist välja kassaorderi, mille alusel tehakse tehing. Kassakäivet tõestav maksedokument vormistatakse tehingu toimumisel ning väljastatakse kliendile, orderi teine osa jääb raamatupidamiskirjendi aluseks.

(6) Kassa sissetuleku- või väljaminekuorderi kinnitab lisaks kassa eest vastutavale isikule vallavanem või asutuse juht.

(7) Sularaha väljamaksmisel asutuses mittetöötavale isikule tuleb väljaminekuorderile märkida tema isikukood või isikut tõendava dokumendi andmed, samuti raha saaja allkiri.

(8) Kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderites ei ole lubatud teha parandusi ega ülekirjutusi.

(9) Kassatehinguid tõestavate dokumentide põhjal koostatakse kord kuus koonddokument, kust nähtub sularaha jääk kassas päeva alguseks, sissetulekud ja väljaminekud maksedokumentide numbrite järjestuses ning sularaha jääk kassas päeva lõpuks. Koonddokumendile lisatakse kassadokumendid. Kassadokumendid allkirjastatakse koostaja poolt ning edastatakse raamatupidamisse kirjendite koostamiseks vähemalt kord nädalas. Kui asutuses kasutatakse kassasüsteemi, siis koostab raamatupidaja kanded vastavalt kassasüsteemi kontoriprogrammi väljavõtetele.

(10) Aruandvad isikud annavad sularaha kasutamisest aru vähemalt üks kord kuus avansiaruandega (hiljemalt kuu eelviimasel tööpäeval). Kasutamata jäänud osa avansist tagastatakse samuti hiljemalt kuu eelviimasel tööpäeval. Sularahas tehtud kulutuste aruande alusel kantakse hüvitamisele kuuluvad summad kulutaja pangakontole.

(11) Kuuvahetuseks kassasse sularahajääki ei jäeta. Erandjuhtudel on kuuvahetusel lubatud kassasse sularahajääk jätta, kui asutus töötab nädalavahetustel või riigipühadel ja sularaha on vaja vahetusrahaks või erakorraliste väljamaksete puhul.

(12) Ametiasutuses ja hallatavates asutustes peab olema asutuse juhi käskkirjaga kinnitatud sularaha käitlemise kord, milles kirjeldatakse täpsemalt kogu asutuses sularahakäibega seonduvat:

1) kassas hoitava sularaha piirmäär;

2) sularaha pangast toomise ja panka viimise korraldus;

3) sularaha hoidmise korrus asutuses;

4) sularahaoperatsioone teostavad isikud.