Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskiri Art. 1Alutaguse rahvuspargi kaitse-eesmärk

(1) Alutaguse rahvuspargi 2 (edaspidi kaitseala ) eesmärk on:

1) kaitsta, säilitada ja taastada soo-, metsa-, niidu-, järve-, jõe- ja Peipsi järve ranniku kooslusi, piirkonnale iseloomulikku maastikuilmet ja pinnavorme, elustiku mitmekesisust, kaitsealuseid liike ning olulisi lindude rändepeatus- ja pesitsuspaiku;

2) kaitsta ja tutvustada Selisood, Muraka ja Puhatu soostikku, Kurtna järvederikast mõhnastikku, Jõuga ja Kõnnu oosistikku, Mäetaguse tammikut, Tärivere mäge, Peipsi põhjaranniku luitestikku, Narva jõe struugasid ja luhtasid ning Alutaguse kriivasid;

3) kaitsta ja tutvustada piirkondlikku kultuuripärandit ning ajaloolis-kultuurilisi objekte;

4) kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on eelluited (2110) 3 , valged luited (liikuvad rannikuluited − 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited − 2130*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liivaalade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel pinnal (6270*), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt‑punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), lammi-lodumetsad (91E0*) ning laialehised lammimetsad (91F0);

5) kaitsta kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaiku. Need on ida-võsalill ( Moehringia lateriflora ), juus-kiilsirbik ( Dichelyma capillaceum ), karvane maarjalepp ( Agrimonia pilosa ), kaunis kuldking ( Cypripedium calceolus ), laialehine nestik ( Cinna latifolia ), palu-karukell ( Pulsatilla patens ), roheline kaksikhammas ( Dicranum viride ), soohiilakas ( Liparis loeselii ), harilik lendorav ( Pteromys volans ), hink ( Cobitis taenia ), männipurelane ( Stephanopachys linearis ), männisinelane ehk ebasüsik ( Boros schneideri ), tõugjas ( Aspius aspius ), lai-tõmmuujur ( Graphoderus bilineatus ), vingerjas ( Misgurnus fossilis ), võldas ( Cottus gobio ) ja väike‑punalamesklane ( Cucujus cinnaberinus );

6) kaitsta kaitsealuseid liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ja I lisas nimetamata rändlinnuliike, ning nende elupaiku. Need liigid on kaljukotkas ( Aquila chrysaetos ), väike-konnakotkas ( Aquila pomarina ), kassikakk ( Bubo bubo ), must-toonekurg ( Ciconia nigra ), väikepistrik ( Falco columbarius ), merikotkas ( Haliaeetus albicilla ), kalakotkas ( Pandion haliaetus ), tutkas ( Philomachus pugnax ), karvasjalg-kakk ( Aegolius funereus ), sooräts ( Asio flammeus ), laululuik ( Cygnus cygnus ), valgeselg-kirjurähn ( Dendrocopos leucotos ), rohunepp ( Gallinago media ), mustsaba-vigle ( Limosa limosa ), mudanepp ( Lymnocryptes minimus ), laanerähn ( Picoides tridactylus ), hallpea-rähn ( Picus canus ), rüüt ( Pluvialis apricaria ), sarvikpütt ( Podiceps auritus ), metsis ( Tetrao urogallus ), laanepüü ( Bonasa bonasia ), öösorr ( Caprimulgus europaeus ), roo-loorkull ( Circus aeruginosus ), välja-loorkull ( Circus cyaneus ), soo-loorkull ( Circus pygargus ), rukkirääk ( Crex crex ), musträhn ( Dryocopus martius ), väike‑kärbsenäpp ( Ficedula parva ), värbkakk ( Glaucidium passerinum ), sookurg ( Grus grus ), hallõgija ( Lanius excubitor ), punaselg-õgija ( Lanius collurio ), nõmmelõoke ( Lullula arborea ), suurkoovitaja ( Numenius arquata ), väikekoovitaja ( Numenius phaeopus ), herilaseviu ( Pernis apivorus ), händkakk ( Strix uralensis ), teder ( Tetrao tetrix ), mudatilder ( Tringa glareola ), heletilder ( Tringa nebularia ), punajalg-tilder ( Tringa totanus ), piilpart ( Anas crecca ), sinikael-part ( Anas platyrhynchos ), tuttvart ( Aythya fuligula ), sõtkas ( Bucephala clangula ), kalakajakas ( Larus canus ) ja kiivitaja ( Vanellus vanellus );

7) kaitsta kaitsealuseid, ohustatud ja haruldasi linnuliike ning nende elu- või rändepeatuspaiku. Need liigid on niidurüdi ( Calidris alpina schinzii ), rabapüü ( Lagopus lagopus ), kanakull ( Accipiter gentilis ), jäälind ( Alcedo atthis ) ja hüüp ( Botaurus stellaris );

8) kaitsta kaitsealuseid taime-, seene- ja samblikuliike ning nende kasvukohti. Need liigid on lehitu pisikäpp ( Epipogium aphyllum ), kiirjas ruse ( Bidens radiata ), haruline võtmehein ( Botrychium matricariifolium ), palu‑liivkann ( Arenaria procera ), kummeli-võtmehein ( Botrychium multifidum ), kõdu‑koralljuur ( Corallorhiza trifida ), pruun lõikhein ( Cyperus fuscus ), Russowi sõrmkäpp ( Dactylorhiza russowii ), vesi-kiilsirbik ( Dichelyma falcatum ), sale villpea ( Eriophorum gracile ), sinine emajuur ( Gentiana pneumonanthe ), kahar parthein ( Glyceria lithuanica ), harilik sookäpp ( Hammarbya paludosa ), harilik käokuld ( Helichrysum arenarium ), järv-lahnarohi ( Isoetes lacustris ), väike käopõll ( Listera cordata ), vesilobeelia ( Lobelia dortmanna ), liiv-esparsett ( Onobrychis arenaria ), juurduv kõrkjas ( Scirpus radicans ), lamedalehine jõgitakjas ( Sparganium angustifolium ), karvane ristmadar ( Cruciata laevipes ), lääne-mõõkrohi ( Cladium mariscus ), nõmmnelk ( Dianthus arenarius ), poropoorik ( Amylocystis lapponica ), taigapässik ( Inonotopsis subiculosa ), haavanääts ( Junghuhnia pseudozilingiana ), must limasamblik ( Collema nigrescens ), männi-soomussamblik ( Hypocenomyce anthracophila ), karvane kruupsamblik ( Micarea hedlundii ), sile neersamblik ( Nephroma laevigatum ), sõrmjas tardsamblik ( Scytinium teretiusculum ) ja haava-tardsamblik ( Leptogium saturninum ).

(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele neljakümne üheks sihtkaitsevööndiks ja kahekümne kaheks piiranguvööndiks.

(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.