Ohutusjuhtimise süsteem, ohutusnäitajad, raudteeinfrastruktu Art. 7Õnnetusjuhtumitega seotud näitajad

(1) Märkimisväärsete õnnetusjuhtumite kogu- ja suhtarvu rongkilomeetrite suhtes esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet järgmiste õnnetusjuhtumi liikide kaupa:

1) rongi kokkupõrge raudteeveeremiga;

2) rongi kokkupõrge raudtee gabariidis oleva takistusega;

3) rongi rööbastelt mahaminek;

4) raudteeülesõidu- ja raudteeülekäigukohal toimunud õnnetusjuhtumid ja jalakäijatega õnnetusjuhtumid reguleerimata ja § 12 lõikes 9 nimetatud reguleeritud raudteeületuskoha liikide kaupa;

5) liikuva raudteeveeremi poolt inimesele põhjustatud õnnetusjuhtum väljaspool raudteeületuskohta, välja arvatud enesetapud ja enesetapukatsed;

6) raudteeveeremi põleng;

7) muu õnnetusjuhtum.

(2) Märkimisväärne õnnetusjuhtum liigitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt Raudteeametile esitatavas aruandes õnnetusjuhtumi esmase liigi alusel, isegi kui teisese liigi tagajärjed on raskemad.

(3) Märkimisväärse õnnetusjuhtumiga seotud raskelt vigastatute ja hukkunute kogu- ja suhtarvu rongkilomeetrite suhtes esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet õnnetusjuhtumi liikide kaupa ja lisaks järgmiste kategooriate kaupa:

1) reisijad nii reisijakilomeetrite kui reisirongkilomeetrite koguarvu suhtes;

2) töötajad või töövõtjad;

3) raudteeületuskoha kasutajad;

4) raudteerajatise territooriumil loata viibivad isikud;

5) muud isikud reisijate ooteplatvormil;

6) muud isikud väljaspool reisijate ooteplatvormi.

(4) Märkimisväärne õnnetusjuhtum on õnnetusjuhtum, milles osaleb vähemalt üks liikuv veeremiüksus ja mille tagajärjel hukkub või saab raskelt vigastada vähemalt üks inimene või mis kahjustab märkimisväärselt raudteeveeremit, rööbasteed, muud raudteerajatist või keskkonda või mis põhjustab ulatuslikke liiklushäireid. Siia hulka ei arvata töökojas, laos või depoos toimunud õnnetusjuhtumeid.

(5) Märkimisväärne raudteeveeremi, rööbastee, muu raudteerajatise või keskkonna kahjustamine on kahju, mille suurus on vähemalt 150 000 eurot.

(6) Ulatuslik liiklushäire tähendab rongiliikluse peatumist põhiliinil vähemalt kuueks tunniks.

(7) Rongi kokkupõrge raudteeveeremiga on rongi laupkokkupõrge teise rongi, raudteeveeremi või manööverdava veeremiga, sissesõit teisele rongile või veeremile ja külgkokkupõrge.

(8) Rongi kokkupõrge raudtee gabariidis oleva takistusega on rongi osa kokkupõrge rööbasteele kinnitatud või rööbasteel või selle läheduses ajutiselt oleva esemega, sealhulgas kontaktvõrguga. Siia hulka ei arvata kokkupõrkeid raudteeületuskohal esemetega, mille on kaotanud rööbasteed ületanud sõidukid või muud raudteeületuskoha kasutajad.

(9) Rööbastelt mahaminek on juhtum, kus vähemalt üks rongiratas sõidab rööpalt maha.

(10) Raudteeületuskoha õnnetusjuhtum on raudteeületuskohal toimuv õnnetusjuhtum, milles osaleb vähemalt üks veeremiüksus ja:

1) vähemalt üks raudteed ületav sõiduk;

2) jalakäija või muu ületuskoha kasutaja või

3) raudteel või selle läheduses ajutiselt olev ese, kui selle on kaotanud raudteed ületav sõiduk või muu ületuskoha kasutaja.

(11) Liikuva raudteeveeremi poolt inimesele põhjustatud õnnetusjuhtum on õnnetusjuhtum, kus vähemalt üks inimene saab löögi raudteeveeremilt, raudteeveeremile kinnitatud või sellest eraldunud esemelt, kukub raudteeveeremis või raudteeveeremilt või saab raudteeveeremis löögi lahtiselt esemelt.

(12) Raudteeveeremi põleng on põleng või plahvatus raudteeveeremis, sealhulgas põleng raudteeveeremi koormas, lähtejaama ja sihtjaama vahelise sõidu, lähtejaamas, sihtjaamas või vahepeatustes peatumise või rongide koostamise ajal.

(13) Muu õnnetusjuhtum on õnnetusjuhtum, mis ei kuulu lõigetes 4 ja 6–12 nimetatud õnnetusjuhtumi liikide alla.

(14) Reisija on isik, kes kasutab raudteetransporti, kaasa arvatud isik, kes üritab minna liikuva rongi peale või tulla liikuvalt rongilt maha. Reisijaks ei loeta rongipersonali.

(15) Reisijakilomeeter on mõõtühik, mis vastab ühe reisija raudteeveol läbitud ühekilomeetrisele vahemaale. Arvesse võetakse üksnes Eesti territooriumil läbitud vahemaad.

(16) Töötaja või töövõtja on isik, kelle töö on seotud raudteega ja kes on õnnetusjuhtumi ajal tööl, sealhulgas töövõtja personali hulka kuuluv isik, füüsilisest isikust ettevõtja, rongi personal ja isik, kes käitab raudteeveeremit või raudteerajatist.

(17) Raudteeületuskoha kasutaja on isik, kes ületab raudteed raudteeületuskohas sõidukiga või jalgsi.

(18) Raudtee territooriumil loata viibiv isik on isik, kes on raudteemaal, kui seal viibimine on keelatud. Raudteel loata viibivaks isikuks ei loeta raudteeületuskoha kasutajat.

(19) Muu isik reisijate ooteplatvormil on isik, kes viibib reisijate ooteplatvormil, kuid ei ole reisija, töötaja või töövõtja, raudteeületuskoha kasutaja, muu isik väljaspool reisijate ooteplatvormi ega raudteel loata viibiv isik.

(20) Muu isik väljaspool reisijate ooteplatvormi on isik, kes viibib väljaspool reisijate ooteplatvormi, kuid ei ole reisija, töötaja või töövõtja, raudteeületuskoha kasutaja, muu isik reisijate ooteplatvormil ega raudteel loata viibiv isik.

(21) Hukkunu on isik, kes on õnnetusjuhtumi, välja arvatud enesetapp, tagajärjel silmapilkselt surma saanud või sureb 30 päeva jooksul õnnetusjuhtumi tagajärjel saadud vigastustesse.

(22) Raskelt vigastatu on isik, kes viibib õnnetusjuhtumi, välja arvatud enesetapukatse, tagajärjel haiglaravil üle 24 tunni.