Ohutusjuhtimise süsteem, ohutusnäitajad, raudteeinfrastruktu Art. 11Õnnetusjuhtumite majandusliku mõju arvutamisega seotud näitajad

(1) Õnnetusjuhtumite majandusliku mõju arvutamisega seotud näitajate puhul esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet järgmiste tegurite kogu- ja suhtarvud eurodes rongkilomeetrite suhtes:

1) surmade ja raskete vigastuste arv korrutatud ohvrite ärahoidmise väärtusega;

2) keskkonnakahju maksumus;

3) raudteeveeremile või raudteeinfrastruktuurile põhjustatud materiaalne kahju;

4) õnnetusjuhtumitest tingitud hilinemiste maksumus.

(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab Raudteeametit märkimisväärsete õnnetusjuhtumite majanduslikust mõjust.

(3) Ohvrite ärahoidmise väärtus hõlmab ohutuse väärtust ja otseseid ning kaudseid majanduslikke kulusid. Ohvrite ärahoidmise väärtus on väärtus, mida omistatakse ohvrite ärahoidmisele ja seetõttu ei ole see väärtus õnnetusjuhtumis osalenud osapoolte jaoks hüvitise võrdlusnäitaja.

(4) Ohvrite ärahoidmise väärtuse arvutamisel käsitletakse surmajuhtumeid ja raskeid vigastusi eraldi, kuna ohvrite ärahoidmise väärtus on surmajuhtumite ja raskete vigastuste puhul erinev.

(5) Ohutuse väärtus on maksmise valmisoleku väärtus. Maksmise valmisoleku väärtus on üksikisiku valmisolek maksta selle eest, et surmariski vähendada.

(6) Ohutuse väärtuse puhul tuleb hinnata, kas olemasolevad hinnangulised väärtused on sobivad või mitte, võttes arvesse järgmist:

1) hinnangulised väärtused peavad olema seotud transpordisektoris suremusriski vähendamise kava hinnanguliste väärtustega ja need peavad järgima eelistuste uuringus esitatud maksmise valmisoleku väärtuse suhtes valitud lähenemisviisi;

2) väärtuste arvutamiseks kasutatud vastajate valim peab esindama asjaomast elanikkonda, eelkõige peab valim kajastama vanust, sissetuleku jaotumist ja ka muid elanikkonna asjaomaseid sotsiaal-majanduslikke ja demograafilisi näitajaid;

3) maksmise valmisoleku väärtuste arvutamise meetodi uuring tuleb koostada nii, et küsimused on vastajale selged ja arusaadavad.

(7) Otseseid ja kaudseid majanduslikke kulusid hinnatakse ühiskonna tegelikult kantavate kulude alusel. Otsesed ja kaudsed majanduslikud kulud on hinnangulised kulud, mis sisaldavad järgmist:

1) arstiabi ja taastusraviga seotud kulud;

2) õigus- ja kohtukulud, politsei- ja päästekulud, raudtee-ettevõtja õnnetusjuhtumi uurimise kulud ja kindlustuse halduskulud;

3) tootmiskadu ehk õnnetuse tagajärjel kannatanu poolt tootmata jäänud kaupade ja osutamata jäänud teenuste väärtus ühiskonnale.

(8) Keskkonnakahju maksumus on raudteeveoettevõtja ja raudteeinfrastruktuuriettevõtja kantavad kulud, mis arvutatakse olemasoleva kogemuse põhjal ja mis tuleb kanda, et taastada õnnetusjuhtumi eelne olukord kahjustatud piirkonnas.

(9) Raudteeveeremile ja raudteeinfrastruktuurile põhjustatud materiaalne kahju maksumus on kulud, mis on seotud pöördumatult kahjustatud raudteeveeremi või raudteeinfrastruktuuri asemel uue samade funktsioonide ja parameetritega raudteeveeremi või raudteeinfrastruktuuri ehitamisega ja parandatava raudteeveeremi või raudteeinfrastruktuuri taastamisega õnnetusjuhtumile eelnenud seisukorda. Raudteeveeremile ja raudteeinfrastruktuurile põhjustatud materiaalne kahju hõlmab ka remonti vajavate raudteeveeremite tõttu renditavate või liisitavate raudteeveeremitega seotud kulusid. Raudteeveeremile ja raudteeinfrastruktuurile põhjustatud materiaalset kahju hindavad raudteeveoettevõtja ja raudteeinfrastruktuuriettevõtja oma kogemusele tuginedes.

(10) Õnnetusjuhtumist tingitud hilinemiste maksumus on õnnetusjuhtumi tõttu raudteereisijatele ja kaubaveoklientidele tekitatud hilinemiste rahaline väärtus, mis arvutatakse lisas 1 toodud valemite alusel.

(11) Õnnetusjuhtumist tingitud hilinemiste maksumus arvutatakse märkimisväärsete õnnetusjuhtumite puhul ja seda arvestatakse järgmiselt:

1) lõppjaamas mõõdetud tegelikud hilinemised raudteeliinil, kus õnnetusjuhtum toimus;

2) tegelikud hilinemised või kui seda ei ole võimalik arvutada, hinnangulised hilinemised teistel asjaomastel raudteeliinidel.