Nõuded vedurijuhi teadmistele, oskustele ja väljaõppe üldkoo Art. 5Raudteeinfrastruktuuriga seotud teadmised ja oskused
(1) Vedurijuht oskab enne rongi väljumist kontrollida pidureid ja arvestada, et rongi pidurdusjõud sobiks vastavale raudteeveeremi tüübile ettenähtud nõuetele, nii nagu on määratud rongi dokumentides.
(2) Vedurijuht oskab kohandada sõiduviisi ja rongi piirkiirust vastavalt liini omadusele ning:
1) võtab teadmiseks ja täitmiseks talle antud teabe, nagu kiiruspiirangud või mis tahes muutused seoses signaalidega;
2) oskab määrata kindlaks sõiduviisi ja rongi piirkiiruse vastavalt liini omadustele.
(3) Sõidupiirkonna tundmise osas oskab vedurijuht ennetada probleeme ja reageerida ohutusele ja muudele asjaoludele vastavalt, samuti arvestab täpsuse vajaduse ja majandusliku aspektiga, mistõttu on vedurijuhil põhjalikud teadmised raudteeliini ja sellel asuvate raudteerajatiste kohta, samuti olemasolevate alternatiivsete raudteeliinide ja nende rajatiste kohta, kusjuures olulised on järgmised aspektid:
1) liikluskorraldustingimused, sealhulgas radade vahetus ja sõit üherajalisel raudteel;
2) raudteeliini üldseisukorra jälgimine ja vajaliku teabe leidmise oskus asjaomastest dokumentidest;
3) antud rööbasteel sobiva sõiduviisi määramine;
4) kohaldatav raudtee liiklusjuhend ja signalisatsioonisüsteemi tähendus;
5) töörežiim;
6) turvangusüsteem ja sellega seotud eeskirjad;
7) jaamade nimed ning jaamade ja plokkpostide asukoha ja kauguse kindlakstegemine, et juhtimist sellele vastavalt kohandada;
8) ülemineku signaliseerimine erinevate töö- või energiavarustussüsteemide vahel;
9) kiiruspiirangud vedurijuhi poolt juhitavate rongide erinevate kategooriate jaoks;
10) topograafilised profiilid;
11) erilised pidurdustingimused, näiteks järsu kallakuga liinidel;
12) jaamavahe hõivamise erinevad load, nagu fooride näidud, raadio teel antavad käsud ja kirjalikud load.
(4) Ohutuseeskirjade osas oskab vedurijuht:
1) panna rongi liikuma üksnes siis, kui kõik nõutud tingimused on täidetud, sealhulgas sõiduplaan, antud korraldus või väljasõidusignaal, vajadusel teiste signaalide kasutamine;
2) jälgida rööbastee kõrval ja kabiinis asuvaid signaale, tõlgendada neid viivitamata ja eksimatult ning tegutseda ettenähtud korras;
3) juhtida rongi ohutult vastavalt spetsiaalsele töökorraldusele, milleks on korraldusel sõidu eriliigi rakendamine, ajutised kiiruspiirangud, sõit vastassuuna rajal, ohu korral signaalist möödumine, manöövri või pöörde tegemine ja ehitusplatsilt läbisõit;
4) pidada kinni sõiduplaanijärgsetest või täiendavatest peatustest ning vajadusel täita nende peatuste ajal reisijate teenindamisega seotud täiendavaid ülesandeid, eelkõige avada ja sulgeda uksi.
(5) Rongi juhtimise käigus vedurijuht:
1) teab kogu aeg rongi asukohta läbitaval liinil;
2) oskab kasutada aeglustamiseks ja peatumiseks pidureid, võttes arvesse veeremit ja selle seadmeid;
3) suudab kohandada rongi liikumist vastavalt sõiduplaanile ning igale energiasäästmise korraldusele, võttes arvesse veduri, rongi, liini ja keskkonna omadusi.
(6) Eriolukorras vedurijuht:
1) suudab tähele panna selles ulatuses, mida rongijuhtimine võimaldab, ebatavalisi raudteeinfrastruktuuri ja keskkonnaga, milleks on signaalide, rööbastee, energiavarustuse, raudteeületuskohtade, rööbastee ümbruse ja muu liiklusega seotud juhtumeid;
2) oskab hinnata takistuse kaugust;
3) teavitab raudteeinfrastruktuuriettevõtjat võimalikult kiiresti täheldatud eriolukorra asukohast ja laadist, kontrollides teabest arusaamist;
4) raudteeinfrastruktuuriga arvestades, tagab vajadusel liikluse ja inimeste ohutuse või võtab sellekohaseid meetmeid.
(7) Vahejuhtumi ja õnnetusjuhtumi, samuti eraldi tulekahju ning inimesega õnnetuse korral oskab vedurijuht:
1) võtta meetmeid rongi kaitseks ja abi kutsumiseks;
2) määrata kindlaks rongi peatuskoht tulekahju korral ning vajadusel hõlbustada reisijate evakueerimist;
3) anda tulekahju kohta võimalikult kiiresti vajalikku teavet, kui ta ise ei suuda tulekollet kontrolli alla saada;
4) teavitada raudteeinfrastruktuuriettevõtjat operatiivselt vahejuhtumi või õnnetusjuhtumi asjaoludest;
5) hinnata, kas ja millistel tingimustel on raudteeveeremil võimalik teed jätkata.