RdtS Art. 2Terminid

Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) allsüsteem on üleeuroopalise raudteesüsteemi struktuuriline või talitluslik osa, mille jaotus on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.05.2016, lk 44–101) II lisas;

2) koostalitlus on raudteesüsteemi võime tagada nõuetele vastavate rongide ohutu ja katkematu liiklemine;

3) koostalitluse komponent on seadme materiaalne või mittemateriaalne lihtkomponent, komponentide kogum, alakoost või kogukoost, mis on liidetud või kavatsetakse liita allsüsteemi ning millest koostalitlus otseselt või kaudselt sõltub;

4) koostalitluse tehniline kirjeldus on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 nõuetele vastuvõetud kirjeldus, mis hõlmab allsüsteemi või selle osa, et tagada vastavus käesoleva paragrahvi punktis 9 nimetatud olulistele nõuetele ja üleeuroopalise raudteesüsteemi koostalitlus;

5) liiklusgraafik on raudteeinfrastruktuuriettevõtja koostatud dokument, mis määrab rongide ja muu raudteeveeremi kõik kavandatud liikumised ning kus on kajastatud raudteeveoettevõtjatele eraldatud läbilaskevõimeosad, samuti ajad raudteerajatiste jooksva remondi ja hooldamise korraldamiseks (edaspidi tehnoloogilised aknad );

6) liikuv allsüsteem on raudteeveeremi allsüsteem ning rongisisene kontrolli ja signaalimise allsüsteem;

7) läbilaskevõime jaotamise organ on raudteeinfrastruktuuriettevõtja või käesolevas seaduses sätestatud juhul Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning välisriigi ettevõtja, muu juriidiline isik või struktuuriüksus, kelle ülesandeks vastavalt selle välisriigi õigusaktidele on läbilaskevõime jaotamise korraldamine;

8) mitteavalik raudtee on raudtee, mis ei ole avaliku raudtee osa;

9) olulised nõuded on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 III lisas sätestatud tingimused, millele raudteesüsteem, allsüsteemid ja koostalitluse komponendid peavad vastama;

10) rahvusvaheline kaubavedu on vedu, mille puhul rong ületab Eesti piiri, seejuures võib rong olla kokku haagitud teise rongiga või koosneda vagunitest, millel võib olla erinev lähte- ja sihtkoht, kuid kõik vagunid peavad ületama riigipiiri;

11) rahvusvaheline reisijatevedu on vedu, mille puhul rong ületab Eesti piiri ning mille peamine eesmärk on reisijate vedu eri riikides asuvate jaamade vahel, seejuures võib rong olla kokku haagitud teise rongiga või koosneda vagunitest, millel võib olla erinev lähte- ja sihtkoht, kuid kõik vagunid peavad ületama riigipiiri;

12) raudtee on maatükiga püsivalt ühendatud funktsionaalselt terviklik rajatis, mille olulised osad on muldkeha ja sellele toetuv tee pealisehitus, mis koosneb rööbastest, pöörmetest, liipritest ja ballastist;

13) raudtee-ettevõtja on füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing, kelle tegevuseks on raudteevedu või kes täidab raudteeinfrastruktuuriettevõtja ülesandeid;

14) raudteeinfrastruktuuriettevõtja on raudtee-ettevõtja, kelle ülesanneteks on avalikul raudteevõrgustikul raudteeinfrastruktuuri majandamine, käitamine, hooldamine ja uuendamine ning raudteeinfrastruktuuri arendamises osalemine vastavalt käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud tegevuskavale;

15) raudteeinfrastruktuuri arendamine on raudteevõrgustiku kavandamine ning raudteeinfrastruktuuri finants- ja investeeringutealane kavandamine, rajamine ning ajakohastamine ehk olemasoleva raudteeinfrastruktuuri ulatuslik muutmine, mis parandab selle üldist toimivust;

16) raudteeinfrastruktuuri hooldamine on olemasoleva raudteeinfrastruktuuri seisukorra ja võimekuse säilitamiseks tööde tegemine;

17) raudteeinfrastruktuuri hoone on raudteeinfrastruktuuriga olemuslikult seotud hoone, mis on ehitatud raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks;

18) raudteeinfrastruktuuri käitamine on läbilaskevõime jaotamine, liiklusjuhtimine ja raudteeinfrastruktuuri kasutustasude määramine;

19) raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime (edaspidi läbilaskevõime ) on potentsiaal kindlaks ajavahemikuks raudteeinfrastruktuuri mingil osal liiklusgraafiku koostamiseks;

20) raudteeinfrastruktuuri majandamine on raudteeinfrastruktuuri ja liiklusjuhtimise süsteemide ehitamine, remont, hooldamine ning haldamine, samuti raudteeliikluse ja manöövritöö korraldamine;

21) raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesanded on rongiliinide kättesaadavuse määramine ja hindamine, rongiliinide eraldamine, otsuste tegemine rongiliinide eraldamise ja raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kohta ning kasutustasude kindlaksmääramine ja kogumine vastavalt käesolevas seaduses sätestatud läbilaskevõime jaotamise ja kasutustasude määramise korrale;

22) raudteeinfrastruktuuri uuendamine on olemasoleva infrastruktuuri ulatuslik asendamine, mis ei muuda raudteeinfrastruktuuri üldist toimivust;

23) raudteemaa on raudtee ja raudteeinfrastruktuuri hoonete ja rajatiste alune ning nende teenindamiseks vajalik maa;

24) raudteerajatised on raudtee, sillad, viaduktid, estakaadid, tunnelid, tugiseinad, truubid, kontaktvõrgud, turvangu-, side-, valgustus- ja energiaseadmed ning tehnorajatised, ülekäigu- ja ülesõidukohad, jaamad ja teised meldepunktid, oote- ja laadimisplatvormid, teekaitseobjektid ning muud raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud rajatised;

25) raudteevedu on kauba- või reisijatevedu ja veduriteenuse osutamine raudteel või ainult veduriteenuse osutamine;

26) raudteeveerem on veojõuga või veojõuta raudteel liiklemiseks sobiv vedur, vagun, mootorrong, rööbasbuss, eriveerem ja mis tahes muu raudteel liiklemiseks ehitatud sõiduk;

27) raudteeveeremi remont on raudteeveeremi põhisõlmede ja -seadmete või nende osade parandamine või vahetamine eesmärgiga taastada raudteeveeremi töövõime;

28) raudteeveeremi tehnohoole on kindlate ajavahemike või läbisõitude järel raudteeveeremi põhisõlmede ja -seadmete kontrollimine ja korrastamine tehniliste rikete ärahoidmiseks ning raudteeveeremi töökindluse, tule- ja liiklusohutuse tagamiseks raudteeveeremi remontide vahelisel ajal;

29) raudteeveoettevõtja on vastava tegevusloa saanud ettevõtja, kelle peamine tegevusala on raudteevedu ja kes on kohustatud tagama veduriteenuse, samuti isik, kes osutab ainult veduriteenust;

30) raudteevõrgustik on ühe raudteeinfrastruktuuriettevõtja või muu omaniku või valdaja majandatav raudteeinfrastruktuur;

31) riigisisesed eeskirjad on käesoleva seaduse § 35 lõike 4 ja § 112 lõike 5 alusel kehtestatud nõuded;

32) rong on kokkuhaagitud ja nähtavate signaalidega tähistatud raudteeveerem, mis koosneb vagunist ja vähemalt ühest vedurist või mootorvagunist, samuti käsitatakse rongina jaamavahesse saadetavat nähtavate rongisignaalidega tähistatud üksikvedurit, manöövervedurit, töörongi, mootorvagunit, rööbasbussi, mittemahatõstetavat dresiini ja muud iseliikuvat eriveeremit, juhtratastega eriveeremit või veovahendit;

33) rongiliin on läbilaskevõime osa, mis on vajalik ühe rongi käigushoidmiseks siht- ja saatepunkti vahel teatud ajavahemikul;

34) teenindusrajatis on käesoleva seaduse § 95 lõikes 2 nimetatud ehitis, mida tervenisti või osaliselt kasutatakse samas lõikes märgitud teenuste ning käesoleva seaduse § 94 lõigetes 2 ja 3 nimetatud teenuste osutamiseks;

35) vedur on vähemalt ühe jõuallikaga varustatud raudteeveerem, mida kasutatakse vagunite ja muu raudteel liiklemiseks ehitatud raudteeveeremi vedamiseks ning manööverdamiseks;

36) vedurijuht on isik, kes oskab ja kellel on õigus juhtida iseseisvalt ning vastutustundlikul ja ohutul viisil vedureid, manöövervedureid, tööronge, raudtee eriveeremeid või reisi- või kaubaronge;

37) üleeuroopaline raudteesüsteem koosneb raudteevõrgustiku ja raudteeveeremi elementidest, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 I lisas.