COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud k Art. 10Lisatingimused juriidilisele isikule rakendatavatele finantsinstrumentidele

(1) Paragrahvi rakendatakse juhul, kui ühte konsolideerimisgruppi kuuluvatele juriidilistele isikutele rakendatakse finantsinstrumente kokku 10 000 000 või enama euro ulatuses.

(2) Paragrahvi kohaselt kriisimeetmena rakendatavad finantsinstrumendid on:

1) käenduse või tagatise andmine olemasolevale või uuele krediiditootele;

2) laenu andmine, sealhulgas võlakirjade märkimine ja omandamine;

3) vahetusvõlakirjade märkimine ja omandamine;

4) aktsiate või osade märkimine ja omandamine riigile suunatud emissioonidest või äriühingu oma aktsiate või osade omandamine;

5) punktides 1–4 nimetatud finantsinstrumentide kombinatsioonid.

(3) Finantsinstrumente rakendatakse lõikes 2 esitatud punktide järjekorras ning järgmist finantsinstrumenti rakendatakse ainult juhul, kui eelmine või eelmised ei ole piisavad või kättesaadavad kriisimeetmeid taotleva juriidilise isiku tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks.

(4) Finantsinstrumendi taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:

1) taotleja on registreeritud Eesti äriregistris;

2) taotleja ei tohi olla 31. detsembri 2019. a seisuga raskustes olev ettevõtja komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikli 2 punkti 18 mõistes, kui riigiabi reeglites ei ole sätestatud teisiti;

3) taotlejal ei ole võimalik muude allikate abil täiendavaid finantsvahendeid kaasata või oleks see ebamõistlikult kulukas;

4) lõike 2 punktis 3 või 4 nimetatud finantsinstrumendi taotleja on olulise mõjuga kogu Eesti majandusele, majandussektorile või regioonile ning ilma finantsinstrumenti rakendamata võivad suure tõenäosusega kaasneda negatiivsed sotsiaalsed tagajärjed või turutõrked;

5) punktis 4 nimetatud finantsinstrumendi taotleja maksevõime muutuks ilma riigipoolse rekapitaliseerimiseta märkimisväärselt halvaks, mille tulemusena võib finantsinstrumendi taotleja muutuda tegutsemisvõimetuks või pankrotistuda või oleks sellise sündmuse esinemine lähitulevikus äärmiselt tõenäoline.

(5) Lõike 4 punktis 4 nimetatud olulise mõju täpsemad kriteeriumid sätestatakse meetme tingimustes.

(6) Lõike 4 punktis 5 nimetatud maksevõime märkimisväärset halvenemist mõõdetakse soliidsuskordaja või võlakordaja, lühiajaliste kohustuste kattekordaja või müügitulu või tulude muutusega eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.

(7) Finantsinstrumendi taotleja peab taotluses muu hulgas:

1) veenvalt näitama, kuidas vastav finantsinstrument aitab kaasa tema tegevuse jätkusuutlikkusele, esitades restruktureerimise kava ja vastavasisulised finantsprognoosid vähemalt finantsinstrumendi kasutamise tähtaja lõpuni;

2) esitama ametlikud seisukohad täiendavate finantsvahendite kaasamise võimatuse või finantsinstrumentide kaasamise eeltingimuste kohta;

3) esitama muud dokumendid ja informatsiooni, mis meetme rakendaja hinnangul on vajalik, et otsustada finantsinstrumendi rakendamist.

(8) Finantsinstrumendi saajal on keelatud finantsinstrumendi kasutamise või kestuse ajal ilma Vabariigi Valitsuse nõusolekuta:

1) kasumi väljavõtmine, omaaktsiate tagasiost ning kõik muud maksed omanikele (välja arvatud riik) omakapitalist;

2) kohustuse ennetähtaegne tagastamine kolmandatele isikutele;

3) tegevusalade laiendamine, välja arvatud juhul, kui finantsinstrumendi saaja juhtorgan on selle heaks kiitnud enne Vabariigi Valitsuse poolt 12. märtsil 2020. a eriolukorra välja kuulutamist;

4) samal tegevusalal tegutseva ettevõtja või ettevõtte omandamine või ühinemine ilma meetme rakendaja eelneva nõusolekuta;

5) jagunemine või olulises mahus varade võõrandamine ilma meetme rakendaja eelneva nõusolekuta;

6) juhtimistasude maksmine seotud osapooltele;

7) seotud osapooltele maksete tegemine kaupade või toodete ja teenuste eest ning finantseerimisinstrumentide teenindamiseks ilma meetme rakendaja eelneva nõusolekuta.

(9) Finantsinstrumendi rakendamiseks on vajalik eelnev Vabariigi Valitsuse nõusolek (välja arvatud laenu ja käenduse andmise korral), milleks esitab meetme rakendaja valdkonna eest vastutava ministeeriumi kaudu Vabariigi Valitsusele vajalikud materjalid, kooskõlastades need eelnevalt Rahandusministeeriumiga.

(10) Lõikes 9 nimetatud Vabariigi Valitsuse nõusoleku saamiseks valmistavad Vabariigi Valitsusele esitatavad materjalid ühiselt ette meetme rakendaja, tema valdkonna eest vastutav ministeerium ja Rahandusministeerium.

(11) Meetme rakendajal on enne lõikes 9 nimetatud nõusoleku taotlemist õigus küsida lõikes 9 sätestatud korras Vabariigi Valitsuse eelhinnangut taotleja vastavuse kohta lõike 4 punkti 4 tingimustele.

(12) Finantsinstrumendi rakendamisel võetav tasu on järgmine:

1) finantsinstrumendi puhul tuleb rakendada tingimusi, sealhulgas intressi või tootlust, mis vastab finantsinstrumendi ja taotleja riskiprofiilile ning on võrdne komisjoni teatises „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis” (ELT C 91 I, 20.03.2020, lk 1–9, muudetud ELT C 112 I, 4.04.2020, lk 1–9; ELT C 164, 13.05.2020, lk 3–15; ELT C 218, 2.07.2020, lk 3–8; ELT C 340 I, 13.10.2020, lk 1–10; ELT C 34, 1.02.2021, lk 6–15) määratletud tasemega või sellest suurem;

2) intressi ja tootlusootuse puhul tuleb rakendada astmelist lähenemist, mis tagab lühemaajaliste finantsinstrumentide madalamad intressimäärad ja tootlusootuse võrreldes pikemaajalistega;

3) aktsia- või osakapitalis osalemise puhul tuleb riigile täiendavate aktsiate või osaluse emiteerimine ilma riigipoolse täiendava sissemakseta ette näha äriühingu puhul, mille väärtpaberid on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul, hiljemalt 1. jaanuaril 2023. a vähemalt mahus 10 protsenti riigi senisest osalusest, kui riigi osalus selles äriühingus ei ole selleks ajaks vähenenud 40 protsendi võrra võrreldes riigi algse osalusega;

4) äriühingu puhul, mille väärtpaberid on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul, tuleb lisaks punktile 3 näha riigile ette õigus omandada hiljemalt 1. jaanuaril 2024. a täiendavalt 10 protsendi suurune osalus senisest osalusest ilma täiendava riigipoolse sissemakseta, kui riigi osalus ei ole selleks ajaks täielikult võõrandatud;

5) äriühingu puhul, mille väärtpaberid ei ole noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul, rakendatakse punktides 3 ja 4 nimetatud põhimõtteid vastavalt 1. jaanuaril 2024. a ja 1. jaanuaril 2025. a.

(13) Finantsinstrumentide rakendamise kestus ei või üldjuhul ületada:

1) kuut aastat käenduse, tagatise või laenu puhul;

2) 1. jaanuari 2026. a aktsia- või osakapitalis osalemise korral.