Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalm Art. 3Vooluveekogumite, maismaa seisuveekogumite, rannikuveekogumite ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude tüübid

(1) Veekogutüüp on veekogu või selle osa looduslike omaduste kogum, mis eristab vaadeldavat veekogu või selle osa ülejäänud veekogust või selle osadest või ülejäänud veekogudest või nende osadest.

(2) Vooluveekogumite ja vooluveekogumiga hõlmamata ojade, peakraavide, kanalite, kraavide ja paisjärvede veekogutüübid on järgmised:

1) tüüp V1A-KaVo – tumedaveelised ja humiinaineterikkad (KHT Mn 90%-ne väärtus üle 25 mgO/l) jõed valgala suurusega 10–100 km², kus loodusliku veerežiimi (loodusliku perioodilise veepuuduse) tõttu ei ole püsiva kalakoosluse kujunemine võimalik;

2) tüüp V1A – tumedaveelised ja humiinaineterikkad (KHT Mn 90%-ne väärtus üle 25 mgO/l) jõed valgala suurusega 10–100 km², kus püsiva kalakoosluse kujunemine on võimalik;

3) tüüp V1B-KaVo – heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega (KHT Mn 90%-ne väärtus alla 25 mgO/l) jõed valgala suurusega 10–100 km², kus loodusliku veerežiimi (loodusliku perioodilise veepuuduse) tõttu ei ole püsiva kalakoosluse kujunemine võimalik;

4) tüüp V1B – heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega (KHT Mn 90%-ne väärtus alla 25 mgO/l) jõed valgala suurusega 10–100 km², kus püsiva kalakoosluse kujunemine on võimalik;

5) tüüp V2A – tumedaveelised ja humiinaineterikkad (KHT Mn 90%-ne väärtus üle 25 mgO/l) jõed valgala suurusega >100–1000 km²;

6) tüüp V2B – heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega (KHT Mn 90%-ne väärtus alla 25 mgO/l) jõed valgala suurusega >100–1000 km²;

7) tüüp V3A – tumedaveelised ja humiinaineterikkad (KHT Mn 90%-ne väärtus üle 25 mgO/l) jõed valgala suurusega >1000–10 000 km²;

8) tüüp V3B – heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega (KHT Mn 90%-ne väärtus alla 25 mgO/l) jõed valgala suurusega >1000–10 000 km²;

9) tüüp V4B – jõed valgala suurusega üle 10 000 km² (Narva jõgi).

(3) Maismaa seisuveekogumite ja maismaa seisuveekogumiga hõlmamata järvede veekogutüübid on järgmised:

1) tüüp S1 – veepeegli pindalaga alla 10 km², kalgiveelised (üldaluselisus >240 HCO 3 - mg/l, elektrijuhtivus >400 µS/cm), kloriidivaesed (kloriidide sisaldus kuni 25 mg/l), kihistumata veega järved, sõltumata vee heledusest või tumedusest;

2) tüüp S2 – veepeegli pindalaga alla 10 km², vee keskmise karedusega (üldaluselisus 80–240 HCO 3 - mg/l, elektrijuhtivus 165–400 µS/cm), kloriidivaesed (kloriidide sisaldus kuni 25 mg/l), kihistumata veega järved, sõltumata vee heledusest või tumedusest;

3) tüüp S3 – veepeegli pindalaga alla 10 km², vee keskmise karedusega (üldaluselisus 80–240 HCO 3 - mg/l, elektrijuhtivus 165–400 µS/cm), kloriidivaesed (kloriidide sisaldus kuni 25 mg/l), kihistunud veega järved, sõltumata vee heledusest või tumedusest;

4) tüüp S4 – veepeegli pindalaga alla 10 km², pehmeveelised (üldaluselisus <80 HCO 3 - mg/l, elektrijuhtivus <165 µS/cm), kloriidivaesed (kloriidide sisaldus kuni 25 mg/l), kihistumata veega, tumedaveelised (neeldumiskoefitsient 400 nm juures ≥4 m-1, värvus ≥100º Pt-Co skaalal) järved;

5) tüüp S5 – veepeegli pindalaga alla 10 km², pehmeveelised (üldaluselisus <80 HCO 3 - mg/l, elektrijuhtivus <165 µS/cm), kloriidivaesed (kloriidide sisaldus kuni 25 mg/l), kihistumata veega, heledaveelised (neeldumiskoefitsient 400 nm juures <4 m-1, värvus <100º Pt-Co skaalal) järved;

6) tüüp S6 – Võrtsjärv – veepeegli pindalaga 100–300 km², vee keskmise karedusega (üldaluselisus 80–240 HCO 3 - mg/l, elektrijuhtivus 165–400 µS/cm), kloriidivaene (kloriidide sisaldus kuni 25 mg/l), kihistumata veega, heledaveeline (neeldumiskoefitsient 400 nm juures <4 m-1, värvus <100º Pt-Co skaalal) järv;

7) tüüp S7-1 – Peipsi järve looduslikult rohketoiteline osa (Pihkva ja Lämmijärv) – veepeegli pindalaga alates 1000 km², vee keskmise karedusega (üldaluselisus 80–240 HCO 3 - mg/l, elektrijuhtivus 165–400 µS/cm), kloriidivaene (kloriidide sisaldus kuni 25 mg/l), kihistumata veega, heledaveeline (neeldumiskoefitsient 400 nm juures <4 m-1, värvus <100º Pt-Co skaalal) järv;

8) tüüp S7-2 – Peipsi järve looduslikult kesktoiteline osa (Peipsi s. s. ) – veepeegli pindalaga alates 1000 km², vee keskmise karedusega (üldaluselisus 80–240 HCO 3 - mg/l, elektrijuhtivus 165–400 µS/cm), kloriidivaene (kloriidide sisaldus kuni 25 mg/l), kihistumata veega, heledaveeline (neeldumiskoefitsient 400 nm juures <4 m-1, värvus <100º Pt-Co skaalal) järv;

9) tüüp S8 – rannajärved – kloriidirikkad (kloriidide sisaldus >25 mg/l) järved, mille kaugus merest on ≤5 km, sõltumata veepeegli pindalast, vee karedusest, kihistumisest, heledusest või tumedusest.

(4) Rannikuveekogumite veekogutüübid on järgmised:

1) tüüp R1 – Soome lahe kaguosa – oligohaliinne (2,5–6 psu) avatud rannikuvesi;

2) tüüp R2 – Pärnu laht – oligohaliinne (4,0–5,5 psu) poolsuletud rannikuvesi;

3) tüüp R3 – Soome lahe lääneosa – mesohaliinne (4,5–6,5 psu) sügav rannikuvesi;

4) tüüp R4 – Läänesaarte avamere rannikuvesi – mesohaliinne (6–7 psu) madal, lainetusele avatud rannikuvesi;

5) tüüp R5 – Väinameri – mesohaliinne (3–6,5 psu) madal, varjatud, segunenud rannikuvesi;

6) tüüp R6 – Liivi laht – mesohaliinne (4–6 psu) madal, varjatud, sesoonselt kihistunud rannikuvesi.