Eesti spordiregistri põhimäärus Art. 14Tingimused spordiorganisatsioonide alamandmekogusse kandmiseks

(1) Spordiorganisatsioonide alamandmekogusse kantakse andmed:

1) maakonna spordiliidu, spordialaliidu, rahvusliku olümpiakomitee ja rahvusliku paralümpiakomitee kohta;

2) spordiklubi, spordiühenduse ja muu organisatsiooni kohta juhul, kui on täidetud käesolevas paragrahvis sätestatud tingimused.

(2) Spordiklubi kohta kantakse andmed spordiorganisatsioonide alamandmekogusse tingimusel, et spordiklubi põhieesmärk ja põhitegevusala on spordi arendamine, tema tegevusala on spordi harrastamise võimaldamine, spordiürituste korraldamine või muu sporditegevus ning tema spordialane tegevus toimub peamiselt Eestis. Spordiklubi tegevusalaks ei loeta spordiehitiste käitust. Andmekogu volitatud töötlejal on õigus teha põhjendatud erandeid.

(3) Kui maakonna spordiliit, spordialaliit või spordiühendus tegutseb spordiklubina, kelle tegevusala on spordi harrastamise võimaldamine, käsitatakse teda käesoleva määruse mõistes ka spordiklubina.

(4) Spordi harrastamise võimaldamise all mõistetakse käesolevas määruses mis tahes tasemel sportlaste, spordi- või liikumisharrastajate (edaspidi spordiharrastajad ) sportimise organiseerimist spordiklubis spordialade klassifikaatoris märgitud spordialal, millele spordiklubi on spetsialiseerunud, juhul, kui sportimisest võtab osa vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud tingimustele vastav spordiharrastaja regulaarsusega vähemalt üks kord nädalas hooaja või poolaasta jooksul. Spordi harrastamise võimaldamiseks spordiklubis ei loeta spordiürituste, koolituste ja kursuste korraldamist, õppeasutuse õppetööd ega tema korraldatavat spordialast huvitegevust ning spordi harrastamist, mis toimub teise organisatsiooni kaudu.

(5) Spordi harrastamise organiseerimise aluseks spordiklubis on spordialade nimekiri, millele spordiklubi on spetsialiseerunud, harrastajate nimekiri, treeningute ajakava ja teave harrastaja osalemise kohta treeningul ning muu asjakohane teave.

(6) Spordi harrastamise võimaldamises eristatakse:

1) spordi harrastamist, mis toimub spordiklubis hooajaks eelkomplekteeritud treeningrühmades või spordiharrastaja individuaalplaani alusel (edaspidi organiseerunud spordi harrastamine );

2) teenusepõhiselt korraldatud spordi harrastamist (näiteks fitnessklubides, jõusaalides, golfi- ja tenniseklubides), mis põhineb spordiklubi rühmatreeningutes osalemisel või iseseisval spordiklubi sportimisvõimaluste kasutamisel harrastaja enda äranägemisel lühikese eelbroneerimisega või ilma, spordiklubiga sõlmitud pikaajalise lepingu alusel (edaspidi teenusepõhine spordi harrastamine ).

(7) Teenusepõhise spordi harrastamise võimaldamise ja teenusepõhisena harrastatava spordiala ning spordiklubi teises kohaliku omavalitsuse üksuses tegutseva filiaali olemasolu tuvastab ja kannab spordiorganisatsioonide alamandmekogusse andmekogu volitatud töötleja.

(8) Spordiklubi harrastajaks käesoleva määruse tähenduses loetakse spordialaga regulaarselt spordiklubis mis tahes tasemel tegelevat, vähemalt 5-aastast Eestis elavat füüsilist isikut, kes harrastab spordiala spordiklubis sagedusega vähemalt üks kord nädalas hooaja või poolaasta jooksul. Spordiklubi harrastajaks ei loeta spordiüritustest ja üksikutest treeningutest osavõtjaid ning teiste spordiorganisatsioonide või spordikoolide harrastajaid. Spordiklubi puudega harrastajaks loetakse isik, kellel on tuvastatud puue või vähenenud töövõime ja kelle tegevused või toimingud spordi harrastamisel on püsivalt piiratud.

(9) Spordiklubi teenusepõhiseks harrastajaks loetakse harrastaja juhul, kui ta tegeleb spordiklubis spordi harrastamisega käesoleva paragrahvi lõike 6 punkti 2 kohaselt teenusepõhiselt ja tal on antud spordiklubiga sõlmitud pikaajaline, vähemalt 6-kuuline leping.

(10) Kui spordiharrastaja tegeleb sama spordiala või distsipliiniga nii teenusepõhiselt kui ka organiseerunult, arvestatakse ta organiseerunud harrastajaks.

(11) Spordiharrastaja läheb andmekogus sama spordiala arvestuses arvesse ainult ühe harrastajana. Lahkarvamuste korral otsustab spordiharrastaja arvestamise andmekogu volitatud töötleja.

(12) Spordiharrastaja kuulumisel samal spordialal spordiklubisse ja spordikooli arvestatakse teda spordikooli õppurina. Spordiharrastaja kuulumisel samal spordialal rohkem kui ühte spordiklubisse arvestatakse teda ühe spordiklubi harrastajana. Andmekogu volitatud töötleja lähtub spordiharrastaja koduklubi määramisel eelkõige järgnevast:

1) spordiharrastaja kuulumine riigieelarvelist treenerite tööjõukulude toetust saava treeneri treeningrühma;

2) millisele spordiklubile laekuvad spordiharrastaja treeningtasud;

3) millisest spordiklubist saab töötasu spordiharrastaja sporditegevuse juhendaja;

4) millist spordiklubi esindab spordiharrastaja Eesti meistrivõistlustel oma vanuseklassis.

(13) Spordiürituste korraldamise all mõistetakse käesolevas määruses avalikkusele kättesaadavate spordivõistluste ja muude spordiürituste korraldamist juhul, kui korraldav organisatsioon on võistluse või ürituse peakorraldaja. Spordiürituste korraldamist maakonna spordiliitude, spordialaliitude, spordiühenduste ja rahvusliku olümpiakomitee puhul eraldi tegevusalaks ei märgita.

(14) Muu sporditegevuse all mõistetakse käesolevas määruses spordiklubi organiseeritud muud sportimist toetavat tegevust.

(15) Spordiühenduse kohta kantakse andmed spordiorganisatsioonide alamandmekogusse vähemalt ühe järgmise tingimuse täitmisel:

1) spordiühendusel on liikmesus rahvuslikus olümpiakomitees;

2) spordiühendusel on muu ühenduse tegevusest selgelt eristuv spetsiifiline spordivaldkond ning spordiühenduse tegevus seisneb selle spordivaldkonna tegevuse üleriigilises koordineerimises ja selle raames sportimisvõimaluste propageerimises, sealhulgas spordiürituste korraldamises, ja spordiühendusel on sellele valdkonnale vastav representatiivne liikmeskond või potentsiaal sellise tegevuse või liikmeskonna tekkimiseks;

3) spordiühendus on piirkondlikul põhimõttel tegutsevate spordiklubide või füüsiliste isikute ühendus ning spordiühendusel on sellele piirkonnale vastav representatiivne liikmeskond või potentsiaal sellise tegevuse või liikmeskonna tekkimiseks.

(15¹) Spordiklubi või spordiühenduse spetsiifilise valdkonna ja spordiala või distsipliini kuulumise spordivaldkonda otsustab andmekogu volitatud töötleja.

(16) Muu organisatsiooni kohta, mis ei ole spordiorganisatsioon, kantakse andmed spordiorganisatsioonide alamandmekogusse tingimusel, et ta kuulub mõne andmekogusse kantud spordiorganisatsiooni, välja arvatud spordiklubi, liikmeskonda.