Kalmistu kasutamise eeskiri Art. 17Mälestistena kaitse all olevad objektid

(1) Kalmistute kui muinsuskaitsealuste kinnismälestiste kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, millele kohaldatakse muinsuskaitseseaduses sätestatud kitsendusi ja milles tehtavad leevendused märgitakse kaitsekohustuse teatisse. Kaitsevööndiks on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

(2) Kalmistul võib asuda üksikobjektidena ajaloo-, arheoloogia-, kunsti- ja arhitektuurimälestisi. Kalmistul paiknevatele mälestistele kaitsevööndit ei kehtestata.

(3) Mälestiseks tunnistatud hauaplats, -rajatis tähistatakse eritähisega. Mälestise tähistamist korraldab Muinsuskaitseamet vastavalt muinsuskaitseseadusele.

(4) Muudatused mälestiseks tunnistatud hauaplatsil peavad olema kooskõlastatud vastavalt muinsuskaitseseadusele.

(5) Kui mälestiseks tunnistatud hauaplatsi kasutaja loobub hauaplatsi kasutamise õigusest, läheb hauaplatsi kasutamise õigus üle kalmistu haldajale.

(6) Kultuurimälestiste riiklikusse registrisse on kantud Rõngu kalmistu (registrinumber 4275), Sikamäe (Tõnise) kalmistu (registrinumber 4281), Elva Metsakalmistu (registrinumber 4234), Rannu kalmistu (registrinumber 4271), Puhja kalmistu (registrinumber 4266) ja Kavilda kalmistu (registrinumber 4265).