Põhjaveevaru hindamise kord, nõuded põhjaveevaru hindamise j Art. 4Põhjaveevaru hindamiseks kogutavad andmed ja vajalikud tegevused

(1) Põhjaveevaru hindamiseks tuleb määrata ja piiritleda põhjaveevaruga ala ulatus ning koostada selle kaardikiht geoinfo töötlemist võimaldavas vormis.

(2) Põhjaveevaru hindamiseks põhjaveevaruga alal tehakse hüdrogeoloogiline uuring, mis sisaldab vähemalt järgmisi tegevusi:

1) põhjavee loodusliku ressursi hindamine;

2) põhjavee keemilise tüübi määramine ja kvaliteedi hindamine, arvestades vee kasutamise otstarvet ja kasutatava põhjaveekogumi keemilist seisundit;

3) hüdrogeoloogiliste parameetrite, sealhulgas põhjaveekihi toitumistingimuste määramine;

4) põhjaveekihi piirtingimuste, sealhulgas lamava ja lasuva vettpidava kihi hüdrogeoloogilised omadused, rikkevööndid, pinnaveekogud ja maismaaökosüsteemid, määramine;

5) põhjaveest sõltuvate vee- ja maismaaökosüsteemide kirjeldamine;

6) inimtegevuse tõttu põhjaveele avalduva koormuse kirjeldamine;

7) põhjavee seisundit ohustavate saasteainete kindlaksmääramine;

8) põhjaveevaru arvutamine;

9) põhjaveevaru kasutamise mõju hindamine olemasolevatele veehaaretele, sealhulgas üksikmajapidamiste kaevudele, ehitistele ning põhjaveest sõltuvatele vee- ja maismaaökosüsteemidele;

10) põhjavee ja sellest sõltuvate vee- ja maismaaökosüsteemide seisundi jälgimiseks seirenõuete määramine;

11) põhjaveevaru kasutamise soovituste väljatöötamine;

12) keskkonnaeesmärkide täitmise tagamise meetmete määramine;

13) põhjaveevaru hindamise uuringuaruande koostamine.

(3) Põhjaveevaru hindamiseks tehtud hüdrogeoloogiline uuring peab tõendama, et põhjaveevaru kasutamise aja jooksul ei toimu põhjavee liigvähendamist ega halvene põhjavee seisund.

(4) Põhjaveevaru arvutatakse kuupmeetrites ööpäevas arvutusliku kasutusajaga 10–30 aastat.

(5) Põhjaveevaru arvutatakse eraldi põhjavee kasutamise eesmärgi – joogivesi, tootmisvesi, põllumajandustootmises kasutatav vesi, mineraalvesi – järgi.