Nõuded suplusveele ja supelrannale Art. 7Nõuded suplusvee klassifikatsioonile ja kvaliteedile

(1) Paragrahvi 6 alusel tehtud suplusvee kvaliteedi hindamise põhjal klassifitseerib Terviseamet lisas 2 sätestatud kriteeriumide alusel supluskoha kvaliteedi „väga heaks”, „heaks”, „piisavaks” või „halvaks”.

(2) Supluskoht võib olla ajutiselt klassifitseeritud „halvaks”. Sel juhul peab supluskoha omanik või valdaja teavitama Terviseametit põhjustest, miks ei ole võimalik saavutada supluskoha „piisavat” kvaliteeti.

(3) Kui supluskoht on klassifitseeritud „halvaks”, peab supluskoha omanik või valdaja alates järgmisest suplushooajast rakendama piisavaid kvaliteedijuhtimismeetmeid, sealhulgas suplemiskeeldu või soovitust mitte supelda, et vältida suplejate kokkupuudet reostusega, ning tegema kindlaks piisava kvaliteedi mittesaavutamise põhjustajad ja põhjused, et reostust vältida, vähendada või kõrvaldada.

(4) Kui supluskoht on klassifitseeritud „halvaks” viie järjestikuse aasta jooksul, kehtestab Terviseamet supluskohale alalise suplemiskeelu või annab alalise soovituse mitte supelda. Alalise suplemiskeelu või alalise soovituse mitte supelda võib anda ka varem, kui suplusvee „piisava” kvaliteedi saavutamine on võimatu või ebaproportsionaalselt kulukas.

(5) Kui supluskohale kehtestatakse alaline suplemiskeeld või antakse alaline soovitus mitte supelda, peab supluskoha omanik või valdaja teavitama supluskohas üldsust selge ja lihtsa hoiatusmärgi või sümboliga, millega antakse teada, et kõnealune koht ei ole enam supluskoht. Ümberklassifitseerimise põhjused ja supluskoha väljaarvamine supluskohtade nimekirjast avaldatakse Terviseameti veebilehel.

(6) Erakorralise olukorra puhul, millel on halb mõju või mille korral võib eeldada halba mõju suplusvee kvaliteedile ja suplejate tervisele, peab supluskoha omanik või valdaja viivitamata rakendama vajalikke kvaliteedijuhtimismeetmeid, sealhulgas teavitama Terviseametit ja üldsust olukorrast, kindlaks tegema reostuse põhjused ja vajaduse korral rakendama ajutist suplemiskeeldu.

(7) „Väga heaks” või „heaks” klassifitseeritud suplusveekogude arvu suurendamiseks tuleb supluskoha omanikul või valdajal rakendada realistlikke ja proportsionaalseid meetmeid. Nimetatud meetmeid täpsustatakse suplusvee profiilides ja veemajanduskavades.