Proovivõtumeetodid Art. 10Proovivõtt naftasaaduste sisalduse määramiseks vees

(1) Naftasaaduste identifitseerimiseks ja sisalduse määramiseks pinnavees võetakse proove sõltuvalt saaste levikust järgmiselt:

1) veepinnapealsest kilest naftasaaduste identifitseerimiseks;

2) pindmisest veekihist 30 cm sügavuselt naftasaaduste sisalduse määramiseks;

3) alumisest põhjalähedasest veekihist naftasaaduste sisalduse määramiseks;

4) nii veepinnapealsest kilest kui ka selle all olevast veesambast naftasaaduste sisalduse määramiseks.

(2) Naftasaaduste sisalduse määramiseks võetava veeproovi maht peab olema vähemalt 1 liiter. Vajaduse korral proovivõtuanum pitseeritakse.

(3) Veeproovi võtmiseks 30 cm sügavuselt või põhjalähedasest kihist kasutatakse batomeetrit või analoogset proovivõtuseadet, seejuures ei tohi neid võetava veega enne loputada. Kui veepinnal on kile, tuleb see enne laiali lükata.

(4) Keskmistatud proovi võib võtta ainult spetsiaalseadmega, mis haarab veepinnapealse kile koos selle all olevate veekihtidega ja eraldab veest vertikaalse samba.

(5) Naftasaaduste sisalduse määramiseks heitvees tuleb võtta punktproov väljavoolust otse proovivõtuanumasse, arvestades naftasaaduste sisalduse võimalikku muutumist.

(6) Naftasaaduste keskmine sisaldus heitvees arvutatakse punktproovide analüüsitulemuste keskmisena.

(7) Naftasaaduste sisalduse uuringutel põhjavees tuleb proovivõtutoruga määrata vaba naftasaaduse kihi olemasolu ja selle paksus. Kui põhjavee peal on vaba naftasaaduse kiht, võetakse proov sellest. Vaba naftasaaduse kihi puudumisel võetakse põhjaveeproov naftasaaduste sisalduse määramiseks käesoleva määruse §-s 22 sätestatu alusel.