Rechtsbibliothek und Fallanalyse · Österreich · Belgien · Europäische Union
LAWxPERT Anmelden Kostenloses Konto

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord · Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Art. 3Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmisel

2. peatükk SOTSIAALHOOLEKANDELISE ABI KORRALDAMISE PÄDEVUS JA ÜLDISED PÕHIMÕTTED

In KraftAmtlicher Text

(1) Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning nende alusel kohalikule omavalitsusele pandud ning käesolevas määruses sätestatud ülesandeid täidab üldiselt Tartu Vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi vallavalitsus).

(2) Määruses sätestatud juhtudel teeb sotsiaalkaitse korralduse või tagamise kohta otsused Tartu Vallavalitsus kui täitevorgan (edaspidi täitevorgan).

(3) Käesoleva korraga täitevorganile pandud ülesanded, mis ei sisalda avaliku võimu teostamise elemente, võib täitevorgan delegeerida valla hallatavatele asutustele, muudele sotsiaalteenust osutavatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele või asutustele, kes vastavad sotsiaalhoolekande seadusest tulenevatele nõuetele.

(4) Üldjuhul on taotluse esitamine vormivaba. Täitevorganil on õigus isikute abistamiseks kehtestada kirjalikke ja elektroonilisi taotluste näidiseid.

(5) Tartu Vallavolikogu (edaspidi volikogu) täidab neid sotsiaalkaitse korralduse või tagamisega seotud ülesandeid, mis kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevalt on volikogu ainupädevuses.

(6) Vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 11 lg 1 on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes;

2) ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust;

3) ametiisik on teadlik korruptsiooniohust.

(7) Käesoleva paragrahvi lg-s 6 sätestatud asjaolu või asjaolude esinemisel ei tohi ametiisik läbi viia menetlust vastava toimingu või otsuse tegemiseks ning on kohustatud end enne otsuse arutelu algust taandama ja soovitavalt lahkuma arutelu toimumise ruumist. Nimetatud asjaolu fikseeritakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt koosoleku protokollis).