Vinni Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri Art. 28Materiaalse põhivara arvestus

(1) Põhivarasid kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja -asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele, lammutuskulud, mis on vältimatud seoses objekti ehitamise või renoveerimisega). Vara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita vara kasutuselevõtmisega seotud koolitus- või lähetuskulu. Vara tellimisega seotud kulu (hankekonkursi korraldamine, tellija järelevalve) ei kapitaliseerita, kui seda tehakse oma töötajate poolt ning selle suurus ei ole usaldusväärselt määratav või oluline. Samuti ei kapitaliseerita varade soetamisega seotud makse ja lõive.

(2) Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine, hävimine, kahjustamine, kadumine) hinnatakse vara alla. Vara allahindlust kajastatakse koos amortisatsiooniga.

(3) Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, muudetakse amortisatsiooniperioodi. Selleks hinnatakse vara järelejäänud kasulikku eluiga vähemalt aastainventuuri ajal. Amortisatsiooni muutuste mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt.

(4) Parendustega seotud kulutused lisatakse vara soetusmaksumusele juhul, kui need tõstavad vara esialgset tootlustaset või kvaliteeti või pikendavad vara järelejäänud kasulikku eluiga rohkem kui ühe aasta võrra ning nende maksumus on alates 5 000 eurost (ilma käibemaksuta). Juhul, kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele, kui see vastab materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha isegi juhul, kui see ei olnud eelnevalt eraldi komponendina arvel. Kui asendatava komponendi algne soetusmaksumus ei ole teada, võib seda hinnata, lähtudes antud komponendi tänasest soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi. Bilansist vara osa maksumuse väljakandmiseks annab hinnangu vara tundev spetsialist.

(5) Põhivara arvele võtmiseks peab vara tundev spetsialist esitama finantsteenistusele dokumendi (tööde vastuvõtmise akt, arve, ostu-müügi leping, jms.), kuhu on peale märgitud antud vara eest vastutav isik, eeldatav kasutusiga ja amortisatsiooninorm. Dokumendile peab märkima ka eesmärgi, milleks põhivara on soetatud.

(6) Lõpetamata ehitised võetakse arvele vara valmimisel ja kasutuselevõtmisel. Arvele võtmiseks koostab raamatupidaja arvele võtmise akti, milles märgitakse vara eest vastutaja, vara parendusmaksumus ja arvele võtmise aeg. Põhivara allahindluste ja amortisatsioonimäärade muutumisel kajastatakse raamatupidamises ainult olulisi muutusi.

(7) Materiaalse põhivara arvestust peetakse asutuste lõikes, põhivara gruppide ja materiaalselt vastutavate isikute lõikes. Iga arvelevõetud põhivaraobjekti kohta peetakse arvestust elektroonilistel põhivarakaartidel, millel säilitatakse detailne informatsioon põhivaraga toimunu kohta. Põhivara kaardil säilitatakse järgmine informatsioon:

1) kasutuselevõtmise aeg;

2) soetusmaksumus;

3) vastutav isik;

4) inventari number;

5) täpsustav informatsioon – maa puhul katastritunnus, hoone puhul aadress, transpordivahendi puhul registreerimisnumber jne;

6) komplekti tunnus (kui vara osad on võetud eraldi arvele või komplektiga on seotud iseseisvad varad);

7) parendusest (renoveerimisest) lisandunud summad ning nende kajastamise aeg;

8) amortisatsiooni arvestamise alguse aeg ja amortisatsiooninorm;

9) eelnevatel perioodidel arvestatud amortisatsioon (kulum) ja selle konteering.

(8) Põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates vara kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse vara täielikul amortiseerumisel või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul.

(9) Ettepaneku amortisatsioonimäära kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes heast raamatupidamistavast ja vara kasulikust elueast.

(10) Amortisatsioonimäärad aastas uutele materiaalsetele põhivaradele on järgmised:

1) hooned ja ehitised 2% - 5%

2) rajatised 2,5% - 10%

3) masinad ja seadmed 4% - 20%

4) transpordivahendid 20% - 33%

5) inventar 10% - 50%

6) arvutustehnika 33% - 50%

(11) Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.

(12) Aastainventuuri läbiviimisel hindab põhivahendite inventeerimise ja mahakandmise komisjon (edaspidi inventuurikomisjon) vara järelejäänud kasulikku eluiga ja kui ilmneb, et see on oluliselt erinev esialgu hinnatust, teeb ettepaneku amortisatsiooniperioodi muutmiseks. Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt.

(13) Inventuurikomisjoni koostatud akt esitatakse raamatupidamisele vastavate muudatuste tegemiseks.

(14) Põhivarad kantakse maha (bilansist välja), kui varasid enam ei eksisteeri või põhivarade mahakandmise otsuse alusel. Kasutuskõlbmatuks muutunud põhivarade mahakandmine toimub mahakandmisaktide alusel, kus on märgitud põhivarade nimetus, inventari number, soetamise aeg, soetusmaksumus, jääkmaksumus, mahakandmise aeg ja põhjus. Mahakandmise akti koostab ja kinnitab põhivara inventuurikomisjon. Varguste korral tuleb esitada inventuurikomisjonile vastavad materjalid (koopia avaldusest politseile).

(15) Põhivara müük, tasuta üleandmine ja mahakandmine toimub Vinni vallavara eeskirjas sätestatud korras.