Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimek Art. 4Prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtuste kohaldamise meetodid pinnaveekogumi keemilise seisundi hindamiseks

(1) Kui keskväärtuste arvutamise aluseks olevate mõõtetulemuste saamiseks on kasutatud veeseaduse § 236 lõike 7 alusel kehtestatud määruses kirjeldatud analüüsimeetodit ja mõõtetulemused on alla määramispiiri, ei kasutata neid keskväärtusi veekogumi keemilise seisundi hindamisel kooskõlas nimetatud määrusega.

(2) Pinnaveekogumi keemilise seisundi hindamisel kohaldatakse aasta keskmisi ja suurimaid lubatud keskkonna kvaliteedi piirväärtusi.

(3) Aasta keskmise keskkonna kvaliteedi piirväärtuse kohaldamine pinnaveekogumi keemilise seisundi hindamiseks tähendab seda, et veekogumis asuvas igas esinduslikus seirepunktis aasta jooksul eri aegadel mõõdetud kontsentratsioonide aritmeetiline keskmine ei ületa piirväärtust.

(4) Suurima lubatud kontsentratsioonina väljendatud keskkonna kvaliteedi piirväärtuse kohaldamine pinnaveekogumi keemilise seisundi hindamiseks tähendab seda, et veekogumi igas esinduslikus seirepunktis mõõdetud kontsentratsioon ei ületa kordagi suurimat lubatavat keskkonna kvaliteedi piirväärtust.

(5) Kui vee-elustiku või sette keskkonna kvaliteedi piirväärtuse kohaldamise korral on mõõdetud või hinnangulisest keskkonnas esinevast kontsentratsioonist või heitest tingitud akuutse kokkupuute tõttu kindlaks tehtud märkimisväärne risk veekeskkonnale või selle kaudu, seiratakse vastavat ainet ka pinnaveest ja kohaldatakse vastava aine suurimat lubatud keskkonna kvaliteedi piirväärtust, kui selline on kehtestatud.

(6) Seiretulemuste hindamisel asjaomaste keskkonnakvaliteedi piirväärtuste alusel võib arvesse võtta:

1) looduslikke taustakontsentratsioone metallide ning nende ühendite korral, kui need kontsentratsioonid ei võimalda metallide või nende ühendite vastavust asjaomasele keskkonna kvaliteedi piirväärtusele;

2) karedust, pH-taset, lahustunud orgaanilist süsinikku või muid vee kvaliteedi parameetreid, mis mõjutavad metallide biosaadavust, kusjuures biosaadavad kontsentratsioonid määratakse kindlaks sobivate biosaadavuse mudelite alusel.