Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri · Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri Art. 1Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eesmärk
1. peatükk ÜLDSÄTTED
(1) Kõnnumaa maastikukaitseala 2 (edaspidi kaitseala ) eesmärk on kaitsta:
1) rabasid ning nendega piirnevaid looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, pinnavorme ja maastikuilmet, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike ning ajaloolis-kultuurilise väärtusega objekti;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on huumustoitelised järved ja järvikud (3160) 3 , kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), nokkheinakooslused (7150), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);
3) liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on suur-kuldtiib ( Lycaena dispar ), kaunis kuldking ( Cypripedium calceolus ) ja läikiv kurdsirbik ( Drepanocladus vernicosus );
4) liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ning I lisas nimetamata rändlinnuliike ja nende elupaiku. Need liigid on kaljukotkas ( Aquila chrysaetos ), laululuik ( Cygnus cygnus ), metsis ( Tetrao urogallus ), mudatilder ( Tringa glareola ), rüüt ( Pluvialis apricaria ), teder ( Tetrao tetrix ) ja kiivitaja ( Vanellus vanellus );
5) kaitsealuseid linnu-, putuka- ja imetajaliike ning nende elupaiku. Need liigid on musträhn ( Dryocopus martius ), laanepüü ( Bonasa bonasia ), nõmmelõoke ( Lullula arborea ), valgeselg‑kirjurähn ( Dendrocopos leucotos ), väänkael ( Jynx torquilla ), palukuklane ( Formica polyctena ), põhja-nahkhiir ( Eptesicus nilssonii ) ja tõmmulendlane ( Myotis brandtii );
6) kaitsealuseid taimeliike ja nende kasvukohti. Need liigid on ainulehine soovalk ( Malaxis monophyllos ), kuninga-kuuskjalg ( Pedicularis sceptrum-carolinum ), põdrajuure‑soomukas ( Orobanche bartlingii ), sookäpp ( Hammarbya paludosa ) ja turvastarn ( Carex heleonastes ).
(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kuueks sihtkaitsevööndiks ja neljaks piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.