KHaS Art. 3Kõrgharidustaseme õppe põhimõtted

(1) Kõrgharidustaseme õpe koosneb kolmest astmest:

1) esimese astmena bakalaureuseõppest ja rakenduskõrgharidusõppest;

2) teise astmena magistriõppest;

3) kolmanda astmena doktoriõppest.

(2) Kõrgharidustaseme õppe alus on õppekava, milles määratakse kindlaks õppe eesmärgid ja õpiväljundid, õppe nominaalkestus ja -maht, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu, spetsialiseerumisvõimalused ning õppe lõpetamise tingimused.

(3) Kõrgharidustaseme esimese ja teise astme õppekavade õppekeel on eesti keel või kõrgkooli otsusel võõrkeel, kui see on vajalik õppe kvaliteedi või kõrgharidusega spetsialistide tagamiseks ja võõrkeelseks õppeks on olemas vajalikud ressursid.

(4) Vabariigi Valitsus ./dyn=109072026049&id=112072019017 kehtestab määrusega kõrgharidusstandardi, milles määratakse:

1) kõrgharidustaseme õppele esitatavad ühtsed nõuded;

2) varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise põhimõtted;

3) akadeemilisele töötajale esitatavad üldnõuded ja erinõuete kehtestamise põhimõtted;

4) kõrgharidustaseme õppe õpiväljundid;

5) õppekavade liigitamise ja õppeõiguse aluseks olevad õppekavagrupid ning muud õppekavade liigitamise alused.

(5) Haridus- ja Teadusministeerium kontrollib õppekava vastavust õigusaktidega kehtestatud nõuetele ning registreerib nõuetele vastava õppekava Eesti hariduse infosüsteemis.

(6) Õppekorralduse alused kehtestab kõrgkool käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kõrgharidusstandardist lähtudes.

(7) Kõrgkoolil on õigus töödelda kõrgharidustaseme õppesse kandideeriva ja kõrgharidustaseme õppes õppiva isiku Eesti Vabariigi haridusseaduse § 36 6 lõike 2 2 punktides 1–2, 4 ja 6–12 nimetatud andmeid kõrgkooli põhitegevuse korraldamise eesmärgil, sealhulgas õppesse vastuvõtmiseks, õppetöö korraldamiseks, õppekvaliteedi tagamiseks ja õppekorralduslike otsuste tegemiseks ning kontrollimiseks, kas kõrgkoolil on käesoleva seaduse alusel õigus nõuda õppekulude hüvitamist.