Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetuse ka Art. 4Toetatav tegevus

(1) Meetme raames toetatakse:

1) olemasoleva hoone energiatõhususe töid ja nendega samal ajal tehtavaid ehitustöid;

2) uue liginullenergiahoone ehitamist ja olemasoleva ehitise laiendamist (edaspidi hoone ehitus ) sellise olemasoleva hoone (hoonete) asemele, mis pärast projekti elluviimist müüakse, lammutatakse või kõrvaldatakse keskvalitsuse kasutusest.

(2) Energiatõhususe tööde tegemisel tuleb rakendada ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatud energiasäästumeetmeid. Energiatõhususe tööde tulemusel peab hoone vastama vähemalt ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud energiatõhususe miinimumnõuetele.

(3) Energiatõhususe tööde või hoone ehituse tulemusel peab vähenema keskvalitsuse kasutuses olev energiatõhususe miinimumnõuetele mittevastava pinna suurus vastavalt energiamajanduse korralduse seaduse § 5 lõikes 1 sätestatule.

(4) Enne projekti elluviimist keskvalitsuse kasutuses olevale hoonele esitatakse järgmised nõuded:

1) vähemalt 250 m² hoone kasulikust üldpõrandapinnast kasutab omandiõiguse või kasutuslepingu alusel keskvalitsus;

2) hoone ei vasta energiatõhususe miinimumnõuetele;

3) hoone ei kuulu energiamajanduse korralduse seaduse § 5 lõikes 4 nimetatud hoonete hulka;

4) hoone kuulub energiamajanduse korralduse seaduse § 5 kohaselt rekonstrueerimisele kuuluvate keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete hulka;

5) hoone kajastub kinnisvara juhtimiskavas;

6) hoone köetava pinna suurus on kantud ehitisregistrisse.

(5) Pärast projekti elluviimist keskvalitsuse kasutuses olevale hoonele esitatakse järgmised nõuded:

1) hoone jääb keskvalitsuse kasutusse vähemalt viieks aastaks projekti lõpetamisest arvates;

2) hoone kasulikust üldpõrandapinnast vähemalt 250 m² kasutab omandiõiguse või kasutuslepingu alusel keskvalitsus;

3) kui keskvalitsus ei kasuta kogu hoonet, tagab taotleja kogu hoone vastavuse pärast projekti lõpetamist energiatõhususe miinimumnõuetele;

4) kui tegemist on mitme kasutusotstarbega hoonega või hoone kavatsetakse kasutusele võtta mitme kasutusotstarbega hoonena, peab toetuse taotleja tagama kogu hoone energiatõhususarvu vastavuse maksimaalsele lubatavale energiatõhususarvule, mis määratakse vastavalt ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel antud määruses, millega kehtestatakse hoone energiatõhususe miinimumnõuded, sätestatud mitme kasutusotstarbega hoone energiatõhususarvu määramise korrale;

5) siseruumide, mis on ette nähtud pidevaks kasutamiseks seoses elamise, töötamise, tervishoiu, õppimise, puhkamise, sportimise või meelelahutusliku tegevusega, sisekliima parameetrite väärtused ruumide kasutusajal vastavad arvutuslike sise- ja välisparameetrite korral määruse lisas 2 sätestatud väärtustele;

6) hoone köetava pinna suurus on kantud ehitisregistrisse.

(6) Kui keskvalitsus ei kasuta pärast projekti elluviimist kogu hoonet, siis sellises hoones toetatakse energiatõhususe töid või uue hoone ehitust proportsionaalselt keskvalitsuse kasutuses oleva hoone osa kasuliku üldpõrandapinna osatähtsusega kogu hoone kasulikust üldpõrandapinnast.

(7) Meetme rakendamiseks eraldatud vahenditest ei toetata projekte, mille elluviimisel kasvuhoonegaaside heide suureneb.

(8) Kui projekti tulemusel väheneb lisaks keskvalitsuse kasutatavale energiatõhususe miinimumnõuetele mittevastavate hoonete kasulikule üldpõrandapinnale ka energiamajanduse korralduse seaduse § 5 lõikes 4 nimetatud hoonete pind, rakendatakse määruses sätestatut proportsionaalselt energiatõhususe miinimumnõuetele mittevastava kasuliku üldpõrandapinna osakaalule kogu kasulikust üldpõrandapinnast, mis projekti elluviimise tulemusel keskvalitsuse kasutusest välja läheb.