VeeS Art. 192Veeloa andmisest keeldumine

(1) Keskkonnaamet keeldub veeloa andmisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 52 lõike 1 punktis 1 ning punktides 3–10 sätestatud juhtudel või kui veeloa taotlejal ei ole tegevuskoha maaomaniku nõusolekut viimase omandis oleva kinnisasja kasutamiseks või kui puudub käesoleva seaduse § 190 lõikes 4 nimetatud nõusolek.

(2) Keskkonnaamet võib anda veeloa veekogu paisutamiseks käesoleva seaduse § 190 lõikes 4 nimetatud nõusolekuta, kui veekogu paisutamiseks esineb ülekaalukas avalik huvi.

(3) Veeloa andmisest võib keelduda ka juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest alustest:

1) veehaarde sanitaarkaitsealale või hooldusalale kavatsetakse juhtida heitvett;

2) Terviseamet ei kooskõlasta ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa taotlust ehitusseadustiku alusel;

3) veehaarde sanitaarkaitsealale, hooldusalale ja joogiveehaarde valgalale või toitealale kavatsetakse juhtida ohtlikke aineid;

4) majanduslikult olulise vees kasvatatava liigi kaitseks määratud alale või elupaiga ja liigi kaitseks looduskaitseseaduse alusel määratud alale, kus vee kvaliteet on oluline kaitsetegur, kavatsetakse juhtida ohtlikke aineid;

5) vee võtmisel ei ole tagatud elanike, tervishoiu-, hoolekande-, õppe- ja kasvatusasutuse ning toiduainetööstuse joogiveevajaduse rahuldamine;

6) põhjaveevõtt võib ületada kehtestatud põhjaveevaru;

7) põhjaveevaru ei ole kehtestatud;

8) kavandatav tegevus seab ohtu käesoleva seaduse §-des 31, 32 ja 34 nimetatud veekaitse eesmärkide saavutamise või ei võimalda nende saavutamist ning veekaitse eesmärkide saavutamise suhtes ei kohaldata erandit §-de 39–42 alusel;

9) kaadamisele on olemas alternatiivsed võimalused süvenduspinnase taaskasutamiseks või ladestamiseks maismaal viisil, mis ei kujuta ohtu inimese tervisele ega keskkonnale ega ole ebaproportsionaalselt kulukas;

10) kaadamisest tulenevat keskkonnaohtu inimese tervisele või keskkonnale ei ole võimalik piisava täpsusega kindlaks määrata.