Setomaa pärimuskultuuri toetamise tingimused ja kord Art. 3Toetatavad tegevused ning vähese tähtsusega abi

(1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisse.

(2) UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kantud Seto leelo jätkusuutlikkuse edendamise valdkonnas toetatakse

1) tähtpäevade ja konverentside korraldamist;

2) leelokoori õppetegevuse korraldamist;

3) helikandjate ja trükiste väljaandmist;

4) ehete restaureerimist;

5) väljaspool Eestit festivalidel osalemist.

(3) Pärimuse jätkusuutlikkuse edendamise valdkonnas toetatakse

1) traditsioonilise rõivastuse; toidukultuuri; taluarhitektuuri; rahvaluule, -muusika, -tantsu, -kommete jm uurimist;

2) väljaspool Setomaad elavate setode kaasamist kogukonna tegevustesse;

3) andmebaaside loomist erinevates mäluasutustes asuvatest Seto pärimuskultuuri kogudest;

4) pärimuskultuuri jäädvustavate ja tutvustavate trükiste, helikandjate, audiovisuaalsete materjalide väljaandmist ja veebiväljaannete ning näituste koostamist;

5) pärimuskultuuril põhinevate sündmuste korraldamist, sealhulgas õpikojad, ümarlauad, õppepäevad, pillilaagrid;

6) hääbuvate oskuste ja traditsioonide edasiandmist;

7) Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse sissekande koostamist;

8) pärimuskultuuri kandjate tunnustamiseks konkursside korraldamist;

9) rahvapillide soetamist lastele;

10) folkloorirühmade õppetegevuse korraldamist;

11) seto rahvarõivaste soetamist lastele ja/või koolinoortele;

12) täiskasvanute osalemist seto rahvarõivaste valmistamise õppeprotsessis, nende isetegemist ja selleks materjalide soetamist.

(4) Pärimusel põhinevate kunstide valdkonnas toetatakse

1) Seto Kuningriigipäeva ja Seto Kuningriigi lastepäeva korraldamist;

2) setokeelsete kirjandusteoste väljaandmist;

3) Seto pärimusel põhinevate heliteoste loomist, väljaandmist ja esitamist;

4) Seto pärimusel põhinevate kunstiteoste loomist ja esitlemist;

5) Seto pärimusel põhinevate tantsu-, draama- ja muusikalavastuste loomist ja etendamist;

6) Seto traditsioonilistel töövõtetel ja/või põlisel käsitööl põhinevate esemete loomist;

7) omaloomingu konkursside korraldamist.

(5) Keele ja hariduse valdkonnas toetatakse

1) seto keele ja kultuuri õpetamist lasteaias, koolis ja kursustel;

2) õpetajate ja juhendajate täienduskoolituse korraldamist seto keele ja kultuuri alal;

3) seto keele ja kultuuri ainekava väljatöötamist ning õppevahendite koostamist ja väljaandmist;

4) seto keele sõnastiku ja keeleõppe metoodika täiendamist;

5) kooliprogrammiväliste seto kultuuri ja keelega seotud huviringide, sündmuste, õppereiside jm korraldamist;

6) keelepesade ja -laagrite korraldamist;

7) seto keele ja kultuuriloo uurimise korraldamist ning uurimistöö tulemuste avaldamist.

(6) Teaduse valdkonnas toetatakse

1) Setomaa ajaloo-, keele- ja kultuuriuuringute algatamist ja korraldamist ning tulemuste publitseerimist;

2) väljaspool Eestit asuvate teadus- ja uurimisasutustega koostöö arendamist;

3) muuseumide ja teadusasutuste uuringuid, tulemuste avaldamist, internetis kättesaadavaks tegemist ja teavitamist;

4) kultuuripärandi (traditsioonilise rõivastuse, toidukultuuri, arhitektuuri, rahvaluule, -muusika, -tantsu ja -kommete) teaduspõhist uurimist;

5) keele-, kultuuri- ja ajaloomaterjalide kogumist, talletamist, süstematiseerimist, analüüsimist ja avaldamist;

6) teaduspõhiste seminaride ja konverentside korraldamist.

(7) Meedia ja mainekujunduse valdkonnas toetatakse

1) setokeelse ajalehe väljaandmist;

2) Setomaa elu kajastamist üleriigilises meedias;

3) setokeelsete ja -aineliste tele - ning raadiosaadete ja filmide loomist;

4) setokeelsete ja Seto kultuuri tutvustavate trükiste ja muude infokandjate väljaandmist;

5) Setomaad ning Seto kultuuri tutvustamist Eesti teistes piirkondades ja välismaal.

(8) Arendustegevuse valdkonnas toetatakse organisatsiooni üle-setomaalist tegevust seto pärimuse hoidmiseks, tutvustamiseks ja arendamiseks.

(9) Toetust ei anta projektile, mille käesoleva paragrahvi lõigetes 2–8 nimetatud tegevused on tehtud enne taotluse esitamist.

(10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–8 nimetatud tegevuste toetamine võib kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks VTA määruse artikli 3 tähenduses ning konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes.

(11) Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks VTA määruse mõistes, kontrollib toetuse andja riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks taotlejale eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust eraldatava toetusega kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul 300 000 eurot.

(12) Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas kui taotleja on vähese tähtsusega abina õigustatud saama, vähendab toetuse andja taotleja nõusolekul toetuse summat vähese tähtsusega abi ülemmäärani.

(13) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks isikuid, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Lisaks võetakse vähese tähtsusega abi andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.