Maaparanduse uurimistöö nõuded Art. 35Nõuded hajukoormuse leviku ohu uurimise kohta

(1) Põllumajandusmaal asuval maaparandussüsteemi maa-alal (edaspidi maaparandussüsteemi maa-ala ) uuritakse hajukoormuse leviku ohtu merre, järve ja üle kümne ruutkilomeetri suuruse valgalaga vooluveekogusse, lähtudes lõigetes 2–4 sätestatud kriteeriumitest.

(2) Püsirohumaal asuv maaparandussüsteemi maa-ala loetakse hajukoormuse leviku ohu vabaks.

(3) Haritaval maal asuv maaparandussüsteemi maa-ala on toitainete väljakandest tingitult hajukoormuse leviku ohtlik, kui:

1) savi- ja raskel liivsavimullal on maapinna lang üle viie promilli;

2) keskmisel ja kergel liivsavimullal on maapinna lang üle kümne promilli;

3) liiv- ja saviliivmullal on maapinna lang üle 15 promilli.

(4) Haritaval maal asuv maaparandussüsteemi maa-ala on pinnaerosioonist tingitult hajukoormuse leviku ohtlik, kui see asub erodeeritud mullaga alal.

(5) Eesvool ja kuivenduskraav on hajukoormuse leviku ohtlik, kui see paikneb uhtumisohtlikus pinnases.

(6) Lõikes 5 nimetatud uhtumisohtlik pinnas on kindlustamata liiva ja üle 55-protsendise lagunemisastmega turbapinnas.

(7) Lõikes 3 nimetatud mulla lõimis määratakse künnikihis.

(8) Maaparandussüsteemi maa-ala hajukoormuse leviku ohtu uuritakse üle viie hektari suurusel maaparandussüsteemi osal.

(9) Maaparandussüsteemi maa-alal hajukoormuse leviku ohu uurimise korral uuritakse ka maaparandussüsteemi või selle osaga vahetult piirnevat hajukoormuse leviku ohtlikku ala, kui pinnavee juurdevool ei ole nimetatud alalt kõrvale juhitud kraavi, teetammi või muu rajatise abil.