Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu Art. 37Turba kasutusalad ja kasutusalade määramise nõuded
11. peatükk Turba uurimise ja maavarana arvelevõtmise nõuded
(1) Kasutusalade järgi liigitatakse turvas järgmiselt:
1) vähelagunenud turvas;
2) hästilagunenud turvas.
(2) Turbalasundite kirjeldamisel kasutatakse turba botaanilisel koostisel põhinevat geneetilist klassifikatsiooni. Turbad jagunevad madalsoo-, siirdesoo- ja rabaturvaste tüüpideks, viimased omakorda märe-, metsa-märe- ning metsaturvaste alltüüpideks. Klassifikatsiooni põhiühik on turbaliik.
(3) Turbalasundid jaotatakse nelja tüüpi:
1) madalsoolasund – madalsooturbad moodustavad vähemalt poole lasundi kogupaksusest, rabaturvaste kihi paksus on alla 0,5 meetri;
2) siirdesoolasund – siirdesoo- ja rabaturbad moodustavad vähemalt poole lasundi kogupaksusest, rabaturvaste kihi paksus on alla 0,5 meetri;
3) rabasegalasund – rabaturbad esinevad vähemalt 0,5 meetri paksuse kihina, kuid moodustavad alla poole lasundi kogupaksusest;
4) rabalasund – rabaturbad moodustavad vähemalt poole lasundi kogupaksusest.
(4) Lagunemisaste iseloomustab rakulise struktuuri kaotanud orgaanilise materjali ja identifitseeritavate taimejäänuste mahu protsentuaalset suhet turbas.
(5) Lagunemisastme alusel liigitatakse turvas:
1) vähelagunenud turbaks, mille hulka kuulub raba- ja siirdesooturvas lagunemisastmega alla 25% ning madalsooturvas lagunemisastmega alla 15%;
2) hästilagunenud turbaks.
(6) Turba kui maavara kvaliteedi hindamise põhinäitajad on:
1) botaaniline koostis;
2) lagunemisaste;
3) tuhasus;
4) happesus;
5) kütteväärtus;
6) looduslik niiskus.