Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu Art. 30Uuringumetoodika
9. peatükk Liiva ja kruusa uurimise ning maavarana arvelevõtmise nõuded
(1) Uuringu puuraukude ja kaevandite arv ning vahekaugused valitakse vastavalt maavaralasundi ehitusele ja kvaliteedi muutlikkusele järgmiselt:
1) isomeetrilise kujuga maardlates kasutatakse ruudukujulist uuringuvõrku;
2) pikliku kujuga maardlates paigutatakse puuraugud ja kaevandid ristuvate profiilidena.
(2) Kasutatav uuringuvõrk peab võimaldama eristada setendite litoloogiliste erimite levikut uuringuruumi piires.
(3) Puuraukude või kaevandite vahekaugus tarbevaru määramisel ei tohi ületada 200 meetrit, reservvaru määramisel 400 meetrit.
(4) Kõigis puuraukudes ja kaevandites läbitakse uuritav kiht lamamini või kavandatud sügavuseni. Setendi kvaliteedi põhinäitajate määramiseks proovitakse see kogu ulatuses. Õhukesed erineva koostisega vahekihid, mida ei ole võimalik eraldi kaevandada, lülitatakse üldproovi koosseisu. Võetud proovid kahandatakse kvarteerimise meetodil või muul esinduslikkust säilitaval meetodil labori nõutava kaaluni.
(5) Käesoleva määruse § 29 lõike 1 punktis 1 nimetatud maavara uuringul võetakse proovid litoloogiliste erimite kaupa. Käesoleva määruse § 29 lõike 1 punktides 2–3 ning lõikes 2 nimetatud maavarade puhul võetakse ühte proovi ühtlase koostisega kiht, mille paksus võib ulatuda kavandatava mäeeraldise kaeveastme kõrguseni.
(6) Laboriandmete alusel arvutatakse ja esitatakse aruandes loodusliku materjali lõimis, samuti sellest väljasõelutud liiva ja kruusa lõimis.