Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu Art. 23Uuringumetoodika

(1) Lasundi või etteantud uuringuruumi ja selle teenindusala kujust, lasundi siseehitusest ning uuringu detailsusest sõltuvalt peab kasutatav uuringuvõrk vastama järgmistele nõuetele:

1) isomeetrilise lasundi või uuringuruumi jaoks valitakse ruudukujuline uuringuvõrk;

2) pikliku kujuga lasundi või uuringuruumi jaoks rajatakse pikiteljega ristuvate profiilide võrk;

3) tarbevaru määramisel peab uuringupunktide vahekaugus sõltuvalt lasundi siseehitusest olema 50–400 meetrit, tehnoloogilise lubjakivi ja tehnoloogilise dolokivi puhul 50–200 meetrit;

4) reservvaru määramisel peab uuringupunktide vahekaugus olema 100–800 meetrit, tehnoloogilise lubjakivi ja tehnoloogilise dolokivi puhul 100–400 meetrit.

(2) Uuringupunktideks võivad olla puuraugud, looduslikud paljandid või läbilõiked endistes paemurdudes.

(3) Kasutatav uuringuvõrk peab olema piisav, et selgitada maardla geoloogiline ehitus detailsusega, mis võimaldab piiritleda kivimi looduslikud erimid ja tööstuslikud tüübid, sekundaarsed muutused ning tektoonilised rikked kogu uuringuruumi piires. Kaubatoodangu väljatuleku määramiseks ja tööstusliku killustiku proovi võtmiseks rajatakse vajaduse korral katsekarjäär mõõtmetega kuni 30 × 30 meetrit. Katsekarjääri sügavus määratakse kokkuleppel uuringu tellijaga.

(4) Kui tellija ei ole määranud teisiti, lähtutakse uuringusügavuse määramisel olemasolevate paemurdude sügavusest.

(5) Karbonaatkivimi uuringul kasutatakse südamikpuurimist. Puursüdamiku väljatulek peab olema vähemalt 80% uuritava kihi paksusest. Viimistluskivi uurimisel peab see nõue olema täidetud iga puurtoru tõste kohta. Väljatud puursüdamikust peab viimistluskivi uuringul vähemalt 50% ja teiste karbonaatkivimi kasutusalade uuringul vähemalt 25% olema vähemalt 7 sentimeetri pikkuste tulpadena.

(6) Kõik uuringupuuraugud peavad läbima uuritava kihi täielikult või tasemeni, kuhu on kavandatud uurida.

(7) Kõik puursüdamikud, läbilõiked endistes paemurdudes ja looduslikud paljandid kirjeldatakse ja proovitakse. Määratud peab olema katendi ja selles esinevate kaasnevate maavaralasundite paksus. Mullakihi paksus määratakse eraldi.

(8) Karbonaatkivimi lõhelisuse, karstumuse ja lasumustingimuste täpsustamiseks ning muude vajalike parameetrite uurimiseks kasutatakse vajaduse korral geofüüsikalisi meetodeid.

(9) Kogu puursüdamik, samuti kaevandi või paljandi sein proovitakse kihiti kivimitüüpide kaupa. Maavaralasundi sees olevad õhemad kihid, mis silmnähtavalt ei vasta kvaliteedinõuetele ning mille eraldi väljamine on välistatud, tuleb võtta proovide koosseisu.

(10) Käesoleva määruse § 22 lõike 1 punktis 1 nimetatud maavara uuringul võetakse proovid kivimi keemiliseks analüüsiks kivimitüüpide kaupa. Käesoleva määruse § 22 lõike 1 punktides 2–5 nimetatud maavara uuringul võetakse ühte proovi ühtlase koostisega kiht, mille paksus võib ulatuda pooleni projekteeritava karjääri kaeveastme kõrgusest.

(11) Proovimise metoodika määratakse lähtuvalt maardla ehituse ning maavara omaduste muutlikkusest, arvestades maavara eri kasutusvõimalusi. Seejuures lähtutakse järgmistest nõuetest:

1) füüsikalis-mehaanilisteks katsetusteks võetakse proovi koosseisu kogu puursüdamik, vajaduse korral puuritakse duubelpuuraugud;

2) keemiliseks analüüsiks proovitav puursüdamik poolitatakse, kusjuures teine pool puursüdamikust säilitatakse duplikaadina.

(12) Kaevandite seintest võetakse proovid vaomeetodil. Vao ristlõige sõltub laborimääranguteks vajalikust materjalikogusest.

(13) Keemilisteks analüüsideks määratud proovimaterjali peenendatakse ja vähendatakse enne laboritöid konkreetse analüüsi tegemiseks määratud nõuetele vastavaks. Analüüsi tegemiseks määrab nõuded labor. Analüüsimiseks tuleb anda uuritava maavara esinduslik proovimaterjal.

(14) Analüüsimiseks antav proovimaterjal ja duplikaatproovide materjal peavad olema koostatud ühel ajal ja ühetaoliselt.

(15) Analüüside õigsust kontrollitakse sise- ja väliskontrolli abil, mõlemal juhul tuleb kontrollimiseks võtta 5% proovidest.

(16) Karbonaatkivimi uurimisel võetakse igast looduslikust erimist vähemalt kolm proovi lühendatud keemiliseks analüüsiks, milles määratakse CaO, MgO ja 10% soolhappes lahustumatu jääk.

(17) Kui uuritud lasundi piires esineb mitu kasutusväärset looduslikku või tööstuslikku erimit, võetakse igaühest vähemalt kolm proovi ning tehakse määrangud. Muud määrangud ja katsetused tehakse vastavalt tellija soovile, kuid mitte vähem kui kolm igast liigist.

(18) Hüdrogeoloogiliste töödega määratakse veetaseme kõrgus ning teised parameetrid, mis võimaldavad arvutada vee juurdevoolu karjääri, prognoosida põhjavee alanduslehtri arengut, selgitada pinnavee ja põhjavee seost, põhjavee kvaliteedi võimalikke muutusi, olemasolevate madalate kaevude asendamisvõimalusi, võimalikke hüdrokeemilisi muutusi ning projekteeritava karjääri või rajatava ettevõtte tehnilise ja joogiveega varustamise allikaid.

(19) Kui karbonaatkivimi uuringu käigus selgub, et kivim on kvaliteetsem kui tellija seatud eesmärk, on uuringuloa omanik kohustatud sellest teatama uuringuloa andjale.

(20) Kui uuringu käigus selgub, et uuringuruumi piires leidub käesoleva määruse § 25 lõigetes 1 ja 2 nimetatud mitme erineva kasutusalaga maavara, ei pea kasutusalade kaupa eraldi maavaraplokke moodustama, kui § 25 lõigetes 1 ja 2 nimetatud teise kasutusalaga maavara on alla 30% moodustatava maavaraploki kogumahust ja alla 100 000 m 3 .

(21) Aladel, kus ei ole geoloogilistel või mäetehnilistel põhjustel võimalik eristada plokkidena eri kasutusalaga maavara, tuleb aluseks võtta karbonaatkivimist saadud killustiku laboriproovide näitajate kaalutud keskmine.