Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu Art. 19Uuringumetoodika

(1) Põhiliseks meetodiks metallitoorme uurimisel on südamikpuurimine. Võimaluse korral kasutatakse ka kaevandeid, paljandeid ja olemasolevate kaevanduste või karjääride andmeid.

(2) Uuringul peavad puuraugud ja kaevandid moodustama võrgu, milles nende omavaheline kaugus tagab maagikeha kirjeldamise uuringu eesmärgist lähtuva detailsusega. Uuringuvõrku peab tihendama, kui seda nõuab keerukam geoloogiline situatsioon või muud asjaolud.

(3) Metallitoorme lasundis peab puursüdamiku väljatulek olema nii iga kihi või läätse kui ka kogu läbilõike piires vähemalt 80%.

(4) Lisaks uuringupuuraukudele puuritakse eriotstarbega puuraugud või rajatakse kaevandid hüdrogeoloogilisteks uurimisteks, tehnoloogiliste proovide võtmiseks, puurimise kontrollimiseks ja vajaduse korral muudel eesmärkidel. Metallitoorme lasundi väikese, alla 10-meetrise lasumissügavuse korral on kontrolliks võimalik kasutada šurfe.

(5) Puursüdamike ja kaevandite dokumenteerimine ning metallitoorme lasundi lausproovimine tehakse järgmiselt:

1) kõik proovid võetakse kihiti, kusjuures kihi minimaalseks paksuseks loetakse 10 sentimeetrit, võttes paksematest kihtidest mitu proovi;

2) kaevanditest ja paljanditest võetakse proovid vaomeetodil, vao ristlõige sõltub laborimääranguteks vajalikust materjalikogusest;

3) laboratoorsete tehnoloogiliste katsete korral võetakse prooviks kogu puursüdamik eelnevalt määratud tootsa kihi piires.

(6) Lisaks puursüdamike kirjeldamisele tuleb tulemuste kontrollimiseks puuraukudes kasutada ka sobivaid geofüüsikalisi meetodeid.

(7) Analüüside ja muude määrangute valik tehakse vastavalt vajadusele ja lähtuvalt uuringu eesmärgist nii, et oleks tagatud uuringu esinduslikkus.

(8) Hüdrogeoloogiliste, hüdroloogiliste ja insenergeoloogiliste tööde abil tuleb selgitada käesoleva määruse § 16 lõikes 11 nimetatud andmed.