Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu Art. 16Uuringumetoodika

(1) Põhiliseks meetodiks fosforiidilasundi uurimisel on südamikpuurimine koos puuraugu geofüüsikaliste meetodite rakendamisega. Võimaluse korral kasutatakse ka kaevandeid, paljandeid ja olemasolevate kaevanduste või karjääride andmeid.

(2) Uuringul peavad puuraugud ja kaevandid moodustama võrgu, milles nende omavaheline kaugus on tarbevaru uurimise korral kuni 1 kilomeeter ja reservvaru uurimise korral kuni 2 kilomeetrit. Uuringuvõrku peab tihendama, kui seda nõuab tektooniliste rikete ja mattunud orgude või maavara omaduste põhjal kontuurimise vajadus või muud asjaolud.

(3) Fosfaatses kihindis peab puursüdamiku väljatulek olema nii iga kihi kui ka kogu läbilõike piires vähemalt 80%. Fosfaatne kihind läbitakse puurimisel selliselt, et puurauk ulatuks vähemalt 2 meetri võrra kihindi lamamisse, et võimaldada geofüüsikaliste meetodite kasutamist puuraugus.

(4) Lisaks uuringupuuraukudele puuritakse eriotstarbega puuraugud hüdrogeoloogilisteks uurimisteks, tehnoloogiliste proovide võtmiseks, puurimise kontrollimiseks ja vajaduse korral muudel eesmärkidel. Kihindi väikese, alla 10-meetrise lasumissügavuse korral on kontrolliks võimalik kasutada šurfe.

(5) Puursüdamike ja kaevandite dokumenteerimine ning fosfaatse kihindi lausproovimine tehakse järgmiselt:

1) kõik proovid võetakse kihiti, kusjuures kihi minimaalseks paksuseks loetakse 10 sentimeetrit, võttes enam kui 1 meetri paksusest kihist mitu proovi;

2) proovides määratakse P 2 O 5 , Al 2 O 3 , MgO, Fe 2 O 3 , FeS 2 ja lahustumatu jääk, tehakse täiskeemilised (makro- ja mikroelemendid), mineraloogilised, lõimise, mahumassi ja muud määrangud ja analüüsid ning hõrendatud võrguga puuraugu läbilõigetest määratakse F, Y, Sr, U, Cd ning haruldased muldmetallid;

3) kaevanditest ja paljanditest võetakse proovid vaomeetodil, vao soovitatav ristlõige on 10 × 5 sentimeetrit;

4) laboratoorsete tehnoloogiliste katsete korral võetakse prooviks kogu puursüdamik eelnevalt määratud tootsa kihindi piires.

(6) Puursüdamike lausproovimise vähendamiseks ja kontrollimiseks tuleb võimaluse korral kasutada geofüüsikalisi meetodeid, nagu gamma- ja neutronkarotaaži.

(7) Keemilise analüüsi proovides määratakse elementide sisaldus kõige sobilikuma meetodi abil, mis tagab vajaliku täpsuse.

(8) Keemilise analüüsi tulemusi kontrollitakse pidevalt.

(9) Kui väliskontrolli tulemusena avastatakse märgatav süstemaatiline viga, antakse proovid analüüsimiseks võrdluslaborisse. Seejärel tuleb tulemusi kasutada paranduskoefitsiendiga.

(10) Fosforiidile ja kontsentraatidele tuleb anda radiatsiooni- ning hügieenihinnang.

(11) Hüdrogeoloogiliste, hüdroloogiliste ja insenergeoloogiliste tööde abil tuleb selgitada:

1) uuringuruumi, selle teenindusala ja seda ümbritseva piirkonna hüdrogeoloogilised tingimused ning kivimi tootuskihi, lamami ja lasumi veeandlus;

2) põhja- ja pinnavee kvaliteet ning koostis;

3) võimalik põhjavee sissevool kavandatavatesse karjääridesse või kaevandustesse;

4) fosforiidi, lamami ja lasumi kivimite ning setendite füüsikalis-mehaanilised omadused;

5) maavara kaevandamise eeldatav mõju uuritava ala ning selle ümbruse pinna- ja põhjaveele, samuti muule keskkonnale.