Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu Art. 12Uuringumetoodika

(1) Uuringuprofiilide maksimaalne vahekaugus on 4 kilomeetrit, puuraukude vahekaugus profiilil on kuni 2 kilomeetrit, kusjuures:

1) tarbevaru uuringuvõrk peab olema tihedusega vähemalt 2 × 1 kilomeetrit;

2) reservvaru uuringuvõrk peab olema tihedusega vähemalt 4 × 2 kilomeetrit.

(2) Kihindi väljakiildumisjoone, tektooniliste rikete, lokaalsete struktuuride ja mattunud ürgorgude piiride täpsustamiseks on vaja kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust tihedamat uuringuvõrku.

(3) Proove võetakse põlevkivi kvaliteedi uurimiseks kõikide puuraukude puursüdamikest, välja arvatud eriotstarbega puuraugud.

(4) Puursüdamikest võetakse proovid kihtdiferentsiaalmeetodil, mille järgi võetakse proove kõigist põlevkivikihtidest ja nende vahel olevatest lubjakivikihtidest. Iga eraldi proovitava lubjakivikihi minimaalne paksus on 5 sentimeetrit. Õhemaid lubjakivi vahekihte proovitakse koos põlevkiviga.

(5) Kaeveõõntest võetakse proovid nii vao- kui kihtdiferentsiaalmeetodil. Vao ristlõige valitakse sõltuvalt laborimääranguteks vajalikust materjalikogusest.

(6) Kõik proovivõtukohad dokumenteeritakse.

(7) Kogu puursüdamikust võetud proov purustatakse ja peenendatakse ning seda vähendatakse kvarteerimise meetodil analüüside tegemiseks vajaliku kaaluni. Peenendatud proovist moodustatakse ka proovi duplikaat.

(8) Tellija soovil võib kasutada tehnoloogilist koguproovimist põlevkivi rikastatavuse ja tehnoloogiliste omaduste selgitamiseks tingimustes, mis on lähedased tööstuslikele.

(9) Tehnoloogilisi proove võib võtta kaevanditest, suure läbimõõduga puuraukudest või puuraukude grupist. Proovid võivad olla kihtidest, kihikompleksidest või kogu kihindist. Proovide mass ja proovimismetoodika kooskõlastatakse katseid tegeva laboriga.

(10) Lähtudes uuringu eesmärgist ja geoloogilisest situatsioonist, tehakse uuringuruumi geoloogilise ehituse täpsustamiseks geofüüsikalisi töid, näiteks elektromeetrilist profileerimist, gravimeetrilist uuringut, seismilisi uuringuid, georadariga uuringuid, karotaaži, selliselt, et oleks tagatud tööde uuringu eesmärgile vastav täpsus.

(11) Geofüüsikalisi töid tuleb teha selliselt, et need aitaks parimal moel suunata ja täiendada puurimistöid.

(12) Hüdrogeoloogiliste ning hüdroloogiliste tööde uurimisobjektiks on muu hulgas põhjaveekihid, pinnavesi ja veekogud, soomassiivid, vettandvate kivimite looduslikud ning tehispaljandid, puuraugud ja kaeveõõned, veehaarded, drenaaži- ning hüdrotehnilised süsteemid, pinna- ja põhjavee reostusallikad, töötavad põlevkivikaevandused ning -karjäärid.

(13) Uuringu käigus tehakse järgmisi hüdrogeoloogilisi ja hüdroloogilisi töid:

1) puuraukude veetaseme mõõtmine ja proovide võtmine;

2) hüdrogeoloogiliste puuraukude katse- ja proovipumpamised;

3) hüdrogeoloogiliste puuraukude vooluhulga karotaaž;

4) detailsete hüdrogeoloogiliste marsruutide läbimine;

5) veemõõtepunktide sisseseadmine vooluvees ja veekogudes;

6) hüdromeetrilised tööd;

7) põhja- ja pinnavee hüdrokeemiliste ning bakterioloogiliste proovide võtmine;

8) katse- ja vaatluspuuraukude veetaseme, keemilise koostise ning kvaliteedi regulaarsed režiimivaatlused;

9) laboritööd vee füüsikaliste omaduste ning keemilise koostise, naftasaaduste, fenoolide ja teiste kahjulike ainete sisalduse, vee süsihappelise agressiivsuse ning sanitaar-bakterioloogiliste näitajate määramiseks.

(14) Hüdrogeoloogiliste tööde tulemused peavad võimaldama:

1) hinnata uuringuruumi veerohkust ning määrata lasundi avamisel ja põlevkivi kaevandamisel kaeveõõntesse tuleva vee võimaliku vooluhulga 3–5 aasta kestel;

2) eristada veerohked piirkonnad;

3) hinnata veeressursse ja nende muutumist põlevkivi kaevandamise käigus ning määrata võimalikud majandus- ja joogivee ning tehnilise veevarustuse allikad.

(15) Põlevkivi põhiliseks kvaliteedinäitajaks on kuivaine kütteväärtus, mis määratakse selleks akrediteeringut omavas laboris. Väliskontrolli peab läbima vähemalt 3% proovidest.

(16) Tellija soovil võib uurida ka muid põlevkivi kvaliteedinäitajaid, pinnakatte ja kattekivimite agrokeemilisi omadusi, määrata ümbriskivimite koostise ja omadused nende kasutamise seisukohast, põlevkivi rikastamise võimalused või muud põlevkivi omadused.