Parksepa Keskkooli põhimäärus Art. 4Õppe ja kasvatuse korraldamise põhimõtted

(1) Kvaliteetne üldharidus on võrdväärselt kättesaadav kõigile isikutele, sõltumata nende sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost, elukohast või hariduslikust erivajadusest; õpilaste liikumisel ühelt kooliastmelt või haridustasemelt teisele ei ole riiklikest õppekavadest lähtuvaid takistusi.

(2) Kool lähtub oma tegevuse korraldamisel riiklikes õppekavades väljendatud ühiskonna ootustest, õpilaste vajadustest ja huvidest, arvestades võimaluse korral õpilaste ja vanemate ettepanekuid ja piirkonna eripära.

(3) Kooli tegutsemise vorm on põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena. Põhikoolis toimub õpe kõikides põhikooliklassides. Gümnaasiumis toimub õpe õppekavas ettenähtud kursuste läbimise põhimõttel.

(4) Õppe- ja kasvatustöö korralduse aluseks on riiklikust õppekavast lähtuvalt koostatud kooli õppekava. Andmed kooli õppekava kohta kantakse hariduse infosüsteemi õppekavade ja koolituslubade alamregistrisse.

(5) Kooli õppekeeleks on eesti keel.

(6) Koolis toimub statsionaarne õpe.

(7) Koolis on raamatukogu ja muuseum.

(8) Õppeaasta kestab 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini.

(9) Õppeaasta koosneb koolis õppepäevadest ja koolivaheaegadest.

(10) Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada haridus- ja teadusministri kehtestatud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad, arvestusega, et koolis on õppeaasta jooksul vähemalt neli koolivaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat, kusjuures suvine koolivaheaeg kestab vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.

(11) Õppeaastas on kokku vähemalt 175 õppepäeva. Lõpuklassis on õppeaastas kokku vähemalt 185 õppepäeva. Lõpueksami toimumise päeval ja vähemalt kahel päeval enne seda õppetunde ei toimu. Lõpueksami toimumise päev ja sellele eelnevad kaks päeva arvatakse õppepäevade hulka.

(12) Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva.

(13) Õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. Juhendatud õpe on kooli määratud viisil toimuv õpe, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele ning toimub õppekeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka õpetaja. Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga. Vahetunni pikkus on 10 minutit, söögivahetunni pikkus 20 minutit. Kooli kasvatava ülesande täitmiseks toimub ühel õppepäeval nädalas klassijuhatajatund pikkusega 30 minutit. Sellel õppepäeval on õppetunni pikkuseks 40 minutit ja söögivahetundide pikkuseks III ja IV kooliastmes 15 minutit.

(14) Põhikoolis võib suvevaheajal korraldada täiendava õppega seotud tegevusi, arvestades, et põhiharidust omandavale õpilasele on tagatud vähemalt kümne järjestikuse nädala pikkune puhkus kõigist õppe ja eksamitega seotud tegevustest.

(15) Õpilase nädala õppekoormus õppeaineti määratakse kooli õppekavaga.

(16) Põhikooli õpilase suurim lubatud nädala õppekoormus õppetundides on:

1) 1. klassis 20;

2) 2. klassis 23;

3) 3. ja 4. klassis 25;

4) 5. klassis 28;

5) 6. ja 7. klassis 30;

6) 8. ja 9. klassis 32.

(17) Õpilase väikseim lubatud õppekoormus gümnaasiumis on 96 kursust. Kõigile õpilastele ühtse kohustusliku õppe koormus gümnaasiumis on 63 kursust.

(18) Õpet kavandades ja ellu viies arvestatakse, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks.

(19) Õpetaja planeerib oma tööd koostöös teiste õpetajatega. Trimestri või kursuse jooksul läbitavad peamised teemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse põhikooliõpilastele teatavaks trimestri ning gümnaasiumiõpilastele kursuse algul.

(20) Klassi täitumuse ülemine piirnorm põhikoolis on 24 õpilast. Seaduses sätestatud klassi täituvuse ülemisest piirnormist väiksema või suurema klassi täituvuse ülemise piirnormi kehtestab kooli direktori ettepanekul vallavalitsus.

(21) Kui õpe on korraldatud õpperühmadena, kohaldatakse ka õpperühmadele klassi täitumuse ülemist piirnormi.

(22) Õpilase õppekavas sõnastatud eesmärkide täitmiseks ja talle vajaliku toe pakkumiseks võib lisaks tavaklassidele moodustada ka õpiabi- või tasemerühmi või eriklasse.