Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise tingimused ja kord Art. 6Teenuse saaja

(1) Asendushooldusteenus tagatakse vallavalitsuse poolt kuni 18-aastasele lapsele:

1) kelle vanem on surnud;

2) kelle vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja;

3) kelle vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, piiratud või täielikult ära võetud;

4) laps on vanematest eraldatud.

(2) Kui lõikes 1 nimetatud laps on enne 18-aastaseks saamist asunud õppima ja jätkab õppimist statsionaarses õppes või tervislikel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes, tagab vallavalitsus lapsele asendushooldusteenuse:

1) hariduse omandamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni, kuid mitte kauem kui järgmise õppeaasta alguseni sel aastal, kui laps sai 19-aastaseks;

2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui lapse 19-aastaseks saamiseni;

3) lapse 19- aastaseks saamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni.

(3) Vajadusel võib vallavalitsus tagada asendushooldusteenuse abivajavale lapsele, kelle hooldusõiguslik vanem või füüsilisest isikust eestkostja on andnud nõusoleku, et asendushooldusteenust osutatakse kuni 90 päeva või periooditi.

(4) Järelhooldusteenus tagatakse vallavalitsuse poolt sotsiaalhoolekande seaduse § 45 9 lõike l alusel asendushooldusel viibivale täisealisele isikule, kes pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkab järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes:

1) esmase õppekavajärgse nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni;

2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni;

3) isiku 25-aastaseks saamiseni.

(5) Vajadusel võib vallavalitsus tagada järelhoolduse isikule, kes:

1) on kuni 21-aastane ega õpi ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis asendushooldusel või eestkostel;

2) on kuni 25-aastane ja õpib ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis eestkostel ja pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkas järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes.