Huvihariduse toetamise kord Art. 3Huvihariduse toetamine

(1) Toetatakse õpilase ühe õpilaskoha tegevuskulu arvestuslikku maksumust munitsipaal- või erahuvikoolis (edaspidi huvikool) haridus- ja kultuuriosakonna volitatud ametniku poolt väljastatud garantiikirja alusel. Õppetasu maksab lapsevanem.

(2) Erahuvikoolidele, kes on registreeritud teise kohaliku omavalitsuse territooriumil, aga tegutsevad vallas ning on taotlenud tegevustoetust vallavolikogu kehtestatud korra alusel, ei väljastata garantiikirja ja ei maksta toetust käesoleva määruse kohaselt. Välja arvatud juhul, kui õppur osaleb huvitegevuses väljaspool valda.

(3) Makstava toetuse maksimaalne suurus on:

1) munitsipaalhuvikooli pidaja kirjalikult teatatud õppekoha tegevuskulu arvestuslik maksumus;

2) erahuvikooli puhul kuni 10 eurot kuus lapse kohta.

(4) Toetuse maksmise aluseks on huvikooli pidaja kirjalikult teatatud õppekoha tegevuskulu arvestuslik maksumus ja Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) kantud õpilaste nimekiri.

(5) Taotluse (Lisa 1) garantiikirja väljastamiseks esitab lapsevanem haridus- ja kultuuriosakonnale.

(6) Toetus kantakse kooli pidaja pangakontole esitatud arvete alusel.

(7) Haridus- ja kultuuriosakond kontrollib arvel märgitud andmete vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustele.

(8) Huvikool on kohustatud koheselt tegema muudatused EHISe andmetes huvikoolist lahkunud õpilase kohta.

(9) Vallaeelarvest ei toetata eelkooliealiste laste ja täiskasvanute huvihariduse omandamist.