Detailplaneeringu algatamise taotluse vorm ning detailplanee Art. 2Mõisted

Määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) Planeering - konkreetse maa-ala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. Planeering koosneb tekstiosast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku;

2) Planeerija - geograafia, arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastava kõrgharidusega või vastutava spetsialisti taseme kutsetunnistusega isik või isik, kellele on antud ruumilise keskkonna planeerija kutse;

3) Planeeringulahenduse illustratsioon - kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse loomiseks vajalik materjal, milleks võib olla makett, kolmemõõtmeline vaade tänavaseina laotis, fotomontaaž vms;

4) Ehitusjoon - kohustuslik piir, milleni peab ulatuma hoone või hoone osa;

5) Ehitise kõrgus - ehitise suurim vertikaalmõõde ehitist vahetult ümbritsevast maapinnast või katendist ehitise kõrgeima tarindi kõrgeima punktini, võtmata arvesse kohalikke väiksemaid süvendeid ja kõrgendusi;

6) Ehitise sügavus - ehitise sügavus on ehitise suurim vertikaalmõõde ehitist vahetult ümbritsevast maapinnast või katendist ehitise kõige alumise maa-aluse korruse viimistletud põranda kõrgusele, võtmata arvesse kohalikke väiksemaid süvendeid ja kõrgendusi;

7) Ehitisealune pind - ehitisealune pind on hoonealune pind või rajatisealune pind;

8) Ehitise kasutamise otstarve – kasutatakse/tähistatakse vastavalt majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusega nr 51 kehtestatud „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisas esitatud loetelule kasutamise otstarbe nimetusega.

9) Korrus - hoones asuv horisontaalne tasapind, millel viibides on võimalik hoonet selle kasutamise otstarbe kohaselt kasutada.