KüTS Art. 2Terminid

Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) andmekeskusteenus – teenus, millega pakutakse selliseid struktuure või struktuurirühmi, mis on ette nähtud andmete talletamiseks, töötlemiseks ning edastamiseks kasutatavate infotehnoloogia- ja võrguseadmete keskseks majutamiseks, omavahel sidumiseks ja käitamiseks, sealhulgas kõiki elektrivarustuse ning majutuskeskkonna kontrolliga seotud vahendeid ja taristuid;

2) digitaalse teenuse osutaja – üldnimetus, mille all mõeldakse domeeninimede süsteemi teenuse osutajat, tippdomeeninimede registri pidajat, domeeninimede registreerimise teenuse osutajat, pilvandmetöötlusteenuse osutajat, andmekeskusteenuse osutajat, sisulevivõrguteenuse osutajat, haldusteenuse osutajat, infoturbeteenuse osutajat, internetipõhise kauplemiskoha pidajat ja veebipõhise otsingumootori või sotsiaalmeediaplatvormi pakkujat;

3) digitaalse teenuse osutaja esindaja (edaspidi esindaja ) – Euroopa Liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on määratud tegutsema väljaspool Euroopa Liitu asuva digitaalse teenuse osutaja nimel ja kelle poole võib Riigi Infosüsteemi Amet pöörduda seoses digitaalse teenuse osutaja kohustustega;

4) domeeninimede registreerimise teenuse osutaja – tippdomeeninimede registri pidaja või selle registri pidaja nimel tegutsev isik, näiteks registreerimisega seotud privaatsusteenuse või proksiteenuse osutaja või edasimüüja;

5) domeeninimede süsteem – hierarhiline ja hajus nimesüsteem, mis võimaldab tuvastada internetiteenuseid ja -ressursse, tehes lõppkasutaja seadmetel võimalikuks kasutada internetimarsruutimise ning ühenduvuse teenuseid, et jõuda nende teenuste ja ressurssideni;

6) domeeninimede süsteemi teenuse osutaja – üksus, kes osutab interneti lõppkasutajatele üldsusele kättesaadavat domeeninime rekursiivse teisendamise teenust või kes osutab kolmandatele isikutele kasutamiseks mõeldud domeeninime autoriteetse teisendamise teenust, välja arvatud juurnimeserveri teenust;

7) haldusteenuse osutaja – üksus, kes osutab teenuseid, mis on seotud IKT-toodete, võrkude, taristu, rakenduste või muude võrgu- ja infosüsteemide paigaldamise, haldamise, käitamise või hooldamisega toe või aktiivse haldamise kaudu kas kliendi ruumides või kaugjuhtimise teel;

8) IKT-protsess – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/881, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus) (ELT L 151, 07.06.2019, lk 15–69), artikli 2 punktis 14 määratletud IKT-protsess;

9) IKT-teenus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/881 artikli 2 punktis 13 määratletud IKT-teenus;

10) IKT-toode – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/881 artikli 2 punktis 12 määratletud IKT-toode;

11) infoturbeteenuse osutaja – haldusteenuse osutaja, kes viib ellu riskide juhtimist või pakub selleks tuge;

12) interneti sõlmpunkt – ühenduspunkt, mis võimaldab rohkem kui kahe sõltumatu võrgu omavahelist ühendamist ja internetiliiklust nende vahel; see võimaldab üksnes autonoomsete süsteemide omavahelist ühendamist ega nõua, et internetiliiklus kahe osaleva autonoomse süsteemi vahel toimuks mõne kolmanda autonoomse süsteemi kaudu, ei muuda sellist liiklust ega sekku sellesse mingil muul viisil;

13) internetipõhine kauplemiskoht – internetipõhine kauplemiskoht tarbijakaitseseaduse tähenduses;

14) järelkontroll – järelevalve, mis on seotud küberintsidendile tagantjärele reageerimisega või küberintsidendi tekkimise vahetu ohu täiendava kontrolliga, lähtudes tõenditest, vihjetest või teabest, millega on juhitud järelevalveasutuse tähelepanu küberintsidendile või selle tekkimise vahetule ohule, avalikult kättesaadavast teabest või teabest, mis on saadud või loodud järelevalveasutuse muu ülesande täitmisel;

15) keskvalitsuse avaliku halduse üksus – Eesti Pank, kohtuasutus, riigi valimisteenistus, Riigikogu Kantselei, Riigikontroll, Vabariigi Presidendi Kantselei, valitsusasutus, valitsusasutuse hallatav riigiasutus ja Õiguskantsleri Kantselei;

16) kohaliku omavalitsuse avaliku halduse üksus – kohaliku omavalitsuse üksus, valla või linna ametiasutus, valla või linna ametiasutuse hallatav asutus, osavald, linnaosa, osavalla või linnaosa ametiasutus, osavalla või linnaosa ametiasutuse hallatav asutus ning kohaliku omavalitsuse üksuste ühisamet ja -asutus;

17) kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.08.2014, lk 73–114) artikli 3 punktis 20 määratletud kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja;

18) küberintsidendi käsitlemine – toimingud ja menetlused, mille eesmärk on küberintsidenti ennetada, tuvastada, analüüsida, ohjata või lahendada ja sellest taastuda;

19) küberintsident – sündmus, mis kahjustab salvestatavate, edastatavate või töödeldavate andmete või võrgu- ja infosüsteemi kaudu pakutavate või juurdepääsetavate teenuste kättesaadavust, autentsust, terviklust või konfidentsiaalsust;

20) küberintsidentide käsitlemise üksus – ekspertide grupp, kelle ülesanne on teha küberintsidendi käsitlemist toetavaid toiminguid;

21) küberoht – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/881 artikli 2 punktis 8 määratletud küberoht;

22) küberturvalisus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/881 artikli 2 punktis 1 määratletud küberturvalisus;

22¹) napilt toimumata jäänud küberintsident – sündmus, mis oleks võinud kahjustada salvestatavate, edastatavate või töödeldavate andmete või võrgu- ja infosüsteemi kaudu pakutavate või juurdepääsetavate teenuste kättesaadavust, autentsust, terviklust või konfidentsiaalsust, kuid mis õnnestus ära hoida või mis ei tekkinud;

23) oluline küberoht – küberoht, mille tehniliste näitajate põhjal on võimalik eeldada, et sellel võib olla suur mõju üksuse võrgu- ja infosüsteemile või üksuse võrgu- ja infosüsteemi kasutajatele, tekitades märkimisväärset varalist või mittevaralist kahju;

24) pilvandmetöötlusteenus – infoühiskonna teenus, mis võimaldab nõude põhjal hallata skaleeritavaid ja paindlikke jagatavaid andmetöötlusressursse ning ulatuslikku kaugpääsu neile, sealhulgas juhul, kui need ressursid paiknevad hajutatult eri kohtades;

25) risk – küberintsidendist tingitud kahju või häire tekke võimalus, mis väljendub kahju või häire ulatuse ja küberintsidendi esinemise tõenäosuse kombineeritud näitajana;

26) turvaaudit – võrgu- ja infosüsteemi andmike ja toimingute sõltumatu läbivaatus ning uurimine, et kontrollida üksuse võrgu- ja infosüsteemi turvameetmete adekvaatsust ning vastavust kehtivale infoturvapoliitikale ja tööprotseduuridele, avastada turvarikkeid ning soovitada võimalikke järelduvaid meetme-, poliitika- ja protseduurimuudatusi;

27) sisulevivõrk – geograafiliselt hajutatud serverite võrk, mille eesmärk on tagada digisisu ja infoühiskonna teenuste laialdane kättesaadavus, juurdepääsetavus või kiire edastamine internetikasutajatele sisu- ja teenusepakkujate nimel;

28) sotsiaalmeediaplatvorm – platvorm, mis võimaldab lõppkasutajatel vastastikku ühendust pidada, sisu jagada, teavet otsida ning suhelda mitme seadme kaudu, eelkõige vestluste, postituste, videote ja soovituste vormis;

29) teadusasutus – üksus, kelle peamine tegevus on teha rakendusuuringuid või tootearendust eesmärgiga kasutada selliste uuringute või arenduste tulemusi ärilistel eesmärkidel, kuid kes ei ole haridusasutus;

30) tippdomeeninimede registri pidaja – üksus, kelle vastutusel on Eesti maatunnusega seotud tippdomeen ning kes vastutab selle tippdomeeni haldamise eest, sealhulgas tippdomeeni alamdomeeninimede registreerimise eest ja tippdomeeni tehnilise toimimise eest, sealhulgas nimeserverite käitamise ja andmebaaside hooldamise eest ning tippdomeeni tsoonifailide jaotamise eest nimeserverite vahel, olenemata sellest, kas mõne neist toimingutest teeb üksus ise või ostetakse mõni toiming sisse, kuid välja arvatud juhul, kui registri pidaja kasutab tippdomeeninimesid ainult enda tarbeks;

31) turvahaavatavus – IKT-toote või IKT-teenuse nõrkus, vastuvõtlikkus või viga, mida küberoht võib ära kasutada;

32)

33) turvameetmed – rakendatavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnilised toimingud või vahendid andmete ning võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse saavutamiseks ning säilitamiseks;

34) ulatuslik küberintsident – küberintsident, mille põhjustatud häired on niivõrd laialdased, et üks Euroopa Liidu liikmesriik ei suuda nendega toime tulla, või millel on märkimisväärne mõju vähemalt kahele Euroopa Liidu liikmesriigile;

35) usaldusteenuse osutaja – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 3 punktis 19 määratletud usaldusteenuse osutaja;

36) veebipõhine otsingumootor – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (ELT L 186, 11.07.2019, lk 57–79), artikli 2 punktis 5 määratletud veebipõhine otsingumootor;

37) võrgu- ja infosüsteem (edaspidi süsteem ) – elektroonilise side võrk elektroonilise side seaduse § 2 punkti 8 tähenduses, seade või omavahel ühendatud või seotud seadmete rühm, millest vähemalt ühes toimub mõne programmi kohaselt digitaalsete andmete automaatne töötlemine, või digitaalsed andmed, mida eelnimetatud komponendid nende töö, kasutamise, kaitsmise või hooldamise jaoks salvestavad, töötlevad, saavad päringuga või edastavad;

38) võrgu- ja infosüsteemi turvalisus (edaspidi süsteemi turvalisus ) – süsteemi võime osutada vastupanu mis tahes sündmusele, mis ohustab süsteemis töödeldavate andmete või süsteemi kaudu osutatavate või juurdepääsetavate teenuste käideldavust, autentsust, terviklust ja konfidentsiaalsust;

39) üksus – juriidiline isik, kes on asutatud ja keda tunnustatakse tema tegevuskohajärgse riigi õiguse kohaselt ning kellel võivad olla õigused ja kohustused, või füüsiline isik;

40) üldkasutatav elektroonilise side teenus – üldkasutatav elektroonilise side teenus elektroonilise side seaduse tähenduses;

41) üldkasutatav elektroonilise side võrk – üldkasutatav elektroonilise side võrk elektroonilise side seaduse tähenduses.