Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused Art. 23Toetuse maksmise tingimused

(1) Toetuse maksmisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–15 ja 18–20 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

(2) Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja 15 tööpäeva jooksul toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Esimese väljamakse taotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga. Järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja rakendusüksusele jooksva aasta 10. detsembriks.

(3) Toetuse maksmise eelduseks on toetuse taotluse rahuldamise otsus vastavalt käesoleva määruse §-le 18 ja kulude abikõlblikkus, sealhulgas kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus.

(4) Toetuse saaja esitab maksetaotluse struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu.

(5) Maksetaotlus esitatakse, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja makstud ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 kohaselt või see on toetuse saaja poolt omafinantseeringu ulatuses makstud ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 kohaselt, arvestades sama paragrahvi lõigetes 2−5 sätestatut. Käesolevat lõiget ei kohaldata käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevusele, mille kulu hüvitatakse vastavalt käesoleva määruse lisas 4 määratud standardiseeritud ühikuhinnale ja kindlasummalisele maksele.

(6) Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige tihedamini üks kord kuus. Kui riigiasutusest toetuse saaja makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, esitatakse maksetaotlus üks kord kuus.

(6¹) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevuse puhul esitab toetuse saaja maksetaotluse vastavalt käesoleva määruse lisas 4 sätestatud korrale.

(7) Enne esimest maksetaotlust või koos esimese maksetaotlusega peab toetuse saaja esitama rakendusüksusele:

1) väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest rakendaja kuludest;

2) koopia riigihangete korraldamise korrast asutuses;

3) vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste koopiad.

(8) Projekti kaudsete kulude arvestamisel lähtutakse käesoleva määruse § 7 lõikes 6 sätestatud määrast.

(9) Kui maksetaotlus erineb rohkem kui 1/3 võrra esitatud prognoosist, on toetuse saaja kohustatud esitama korrigeeritud väljamaksete prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta.

(10) Toetus makstakse välja vastavalt käesoleva määruse §-s 9 nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa.

(11) Põhjendatud juhtudel võib teha ettemakseid toetuse saajale, kes ei ole riigiasutus ega äriühing vastavalt ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 2 sätestatud korrale. Toetuse saaja tõendab vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 29 lõikele 6 ettemaksena saadud toetuse kasutamist abikõlblike kulude tasumiseks, juhindudes ühendmääruse § 18 lõigetest 9−12. Ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 1 nimetatud ettemaksete tegemisel ei maksta ettemaksena välja viimast viit protsenti määratud toetusest.

(11¹) Põhjendatud juhtudel võib teha ettemakseid riigiabi ja vähese tähtsusega abi saavale toetuse saajale ühendmääruse §-des 19 ja 20 sätestatud korras ja vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 11 2 –11 5 .

(11²) Rakendusüksus märgib taotluse rahuldamise otsuses ettemakse tegemise ja sellega kaasnevad tingimused, sealhulgas toetuse saaja esitatava riigiabi ettemakse kasutamise aruande esitamise tingimused ja tähtaja ning vajaduse korral muu esitamisele kuuluva teabe ja dokumendid.

(11³) Ettemakse tegemise aluseks on toetuse saaja esitatud maksetaotlus, kus on sätestatud ettemakse vajadus, vastavalt ühendmääruse § 19 lõikele 2 kulude tasumise prognoos, ühendmääruse §-s 20 sätestatud nõuetele vastav garantii ning muud taotluse rahuldamise otsuses nõutud andmed ja dokumendid.

(11⁴) Ettemakse tõendamata summa kokku võib moodustada kuni 40% toetuse saajale projekti jaoks antud toetuse kogusummast.

(11⁵) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele ettemakse kasutamise aruande koos abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist tõendavate dokumentidega taotluse rahuldamise otsuses nõutud tingimustel ja tähtajal.

(12) Rakendusüksus võib maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult peatada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul.

(13) Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on maksetaotluses nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue täitmata või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik kõrvaldada rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul, võib rakendusüksus määrata kohustuse ja nõude täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud.

(14) Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja makstuse tõendamist ning lõpparuande kinnitamist.