Põltsamaa valla põhimäärus · Põltsamaa valla põhimäärus
Põltsamaa valla põhimäärus Art. 25Hääletamine volikogus
4. peatükk VOLIKOGU TÖÖKORD
(1) Volikogu otsustab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud ja õigusaktidega volikogu pädevusse kuuluvaid küsimusi hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.
(2) Hääletamine volikogus on avalik, v.a isikuvalimised, mis otsustatakse salajasel hääletamisel. Kolmandiku istungil osalevate volikogu liikmete nõudel toimub nimeline hääletamine.
(3) Hääletusest võtavad osa ainult istungil osalevad volikogu liikmed. Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. Volikogu liige võib taotleda, et istungi protokolli kantakse tema hääletamine nimeliselt. Vastavate tehniliste tingimuste olemasolul võib hääletamine toimuda elektrooniliselt.
(4) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega.
(5) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(6) Hääletamisel loetakse poolthäälteenamuseks, kui volikogu istungil osalevatest volikogu liikmetest hääletab poolt rohkem kui vastu, koosseisu häälteenamuseks, kui poolt hääletab rohkem kui pool volikogu koosseisust.
(7) Enne õigusakti eelnõu hääletamisele panekut teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud fraktsioonide arvamustest nende laekumise järjekorras.
(8) Enne hääletamist on fraktsioonidel õigus taotleda vaheaega. Fraktsiooni esimehe taotlust kuni 5-minutilise vaheaja kohta aktsepteeritakse hääletamisele panemata.
(9) Õigusakti eelnõud tervikuna ei panda hääletusele enne parandus- või muudatusettepanekute hääletamist. Parandus- või muudatusettepanekute sisseviimine otsustatakse poolthäälteenamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu erinevat muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek.
(10) Hääletusele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele oleks võimalik vastata „poolt“, „vastu“ või „erapooletu“. Erisused võivad olla isikuvalimistel hääletamisel.
(11) Kui hääletustulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, korraldatakse veel kord arutelu ja pärast arutelu kordushääletus. Kui ka kordushääletus ei anna tulemust, peatatakse arutelu ja teemat jätkatakse volikogu järgmisel istungil.
(12) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälteenamusega enim hääli saanud kandidaat. Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.
(13) Hääletustulemused fikseerib istungi juhataja.
Änderungsgeschichte
- Redaktsioon jõustunud 2026-09-29