Põltsamaa valla põhimäärus Art. 15Volikogu esimehe valimine

(1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega.

(2) Volikogu uue koosseisu esimehe valimise ja hääletusprotseduuri viib läbi Põltsamaa valla valimiskomisjon (edaspidi valimiskomisjon ). Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Muul ajal korraldab volikogu esimehe valimist volikogu poolt avalikul hääletamisel valitud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon.

(3) Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada volikogu liige, esitades selleks istungi juhatajale kirjaliku ettepaneku. Kandidaat annab enda ülesseadmise kohta suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge volikogu istungi protokolli.

(4) Kandidaadid kantakse kandidaatide nimekirja nende ülesseadmise järjekorras. Kandidaatide nimekirja sulgemiseni võib kandidaat oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse poolthäälteenamusega.

(5) Pärast nimekirja sulgemist saavad kandidaadid nende ülesseadmise järjekorras tutvustada ennast ja oma seisukohti kuni 10 minuti jooksul ning iga volikogu liige võib igale kandidaadile esitada ühe küsimuse.

(6) Valimiskomisjon annab igale volikogu liikmele allkirja vastu vallakantselei pitsatijäljendiga hääletussedelid, millele on kantud kõigi kandidaatide nimed nende ülesseadmise järjekorras.

(7) Volikogu esimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl.

(8) Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, märgistatakse hääletussedelil kandidaadi nime juures ristiga vastavalt lahter „poolt“ või „vastu“.

(9) Hääletamise salajasuse tagamiseks ei ole nõutav hääletuskabiin, kui hääletamise salajasuse tagamine on võimalik muul viisil.

(10) Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist hääletuskasti, on volikogu liikmel õigus rikutud sedel tagastada ja saada valimiskomisjonilt uus hääletussedel ning sedeli rikkumise ja uue sedeli väljastamise kohta tehakse vastav märge hääletusel osalejate nimekirjas.

(11) Valimiskomisjon loeb hääled avalikult kohe pärast hääletuse lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt või vastu, loetakse kehtetuks.

(12) Kui hääletussedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt volikogu liige hääletas, loetakse hääletussedel kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletussedeli kehtivuse valimiskomisjon hääletamise teel.

(13) Hääletustulemuste kohta koostab valimiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik valimiskomisjoni liikmed.

(14) Volikogu liikmel on õigus esitada valimiskomisjonile kirjalik motiveeritud protest hääletuse korraldamise või hääletustulemuse kindlakstegemise kohta kohe pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Valimiskomisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. Valimiskomisjoni seisukohad märgitakse volikogu istungi protokolli.

(15) Valimistulemused kinnitatakse valimiskomisjoni otsusega. Otsus jõustub allakirjutamisel.

(16) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati.

(17) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, kutsutakse kahe nädala jooksul esimesest istungist arvates kokku uus volikogu istung ja korraldatakse uus volikogu esimehe valimine, kusjuures kandideerida võib ka esimesel valimisel mittevalituks osutunud isik.

(18) Kui volikogu esimees astub ametikohalt tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, viiakse volikogu esimehe valimine läbi järgmisel volikogu istungil. Istungit juhatab volikogu aseesimees.

(19) Kui ka volikogu aseesimees astub tagasi, või tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, juhatab uue volikogu esimehe valimise ajal istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim.