Lääne-Nigula valla põhimäärus Art. 10Päevakorra kinnitamine ja muutmine

(1) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse volikogu poolthäälteenamusega vastavalt volikogu liikmetele edastatud päevakorra eelnõule.

(2) Päevakorra eelnõus märgitud küsimuse väljajätmise otsustab volikogu poolthäälteenamusega. Päevakorra eelnõus märgitud küsimuse väljajätmine peab olema põhjendatud ning põhjus märgitakse volikogu istungi protokolli.

(3) Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad kuni päevakorra kinnitamiseni teha:

1) volikogu liikmed;

2) volikogu komisjon;

3) volikogu fraktsioon;

4) vallavanem või teda asendav vallavalitsuse liige;

5) vallasekretär või tema asendaja.

(4) Kinnitatud päevakorras võib küsimuste järjekorda muuta vallavolikogu poolthäälteenamusega.

(5) Päevakorra eelnõus märkimata küsimusi saab päevakorda võtta volikogu koosseisu häälteenamusega. Päevakorda võib võtta küsimusi, mis ei nõua õigusakti vastuvõtmist.

(6) Päevakorra väliselt edastatakse teateid või käsitletakse volikogu istungil päevakorra lõpus:

1) proteste protseduurireeglite rikkumise kohta;

2) istungi läbiviimist puudutavaid küsimusi istungi juhataja ettepanekul;

3) ettepanekuid töö ajagraafiku muutmiseks;

4) teadaandeid volikogu liikmetele ja komisjonidele. Teateid edastab volikogu istungi juhataja, kusjuures teadaande tekst antakse istungi juhatajale kirjalikult;

5) volikogu istungi juhataja annab selgelt märku, kui päevakorra punkti arutamine päevakorra väliste teadete käsitlemiseks katkestatakse või kui seda jätkatakse.

(7) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekandest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnast. Küsimusi saab esitada peale ettekande ja kaasettekande ärakuulamist.

(8) Volikogu võib poolthäälte enamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega.

(9) Volikogu istungi läbiviimisel:

1) päevakorrapunkti tutvustamiseks antakse ettekandjale kuni 20 ja kaasettekandjale kuni 10 minutit;

2) sõnavõtuks antakse arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minutit;

3) küsimuse esitamiseks ettekandjale antakse 1 minut;

4) igas päevakorrapunktis on käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmel lisaks kahele küsimusele, kusjuures küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale;

5) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 1 minut;

6) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral;

7) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 5 minutit ning sõnavõtjale 2 minut lisaaega;

8) sõnavõtusoovist ja küsimuse esitamisest teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega, sõna antakse taotlemise järjekorras;

9) muudatusettepanek volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatakse kirjalikult istungi juhatajale;

10) enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepaneku hääletamiseks.

11) Muudatusettepaneku menetlemisel antakse sõna muudatusettepaneku esitajale, juhtivkomisjoni esindajale ja vallavalitsuse esindajale. Muudatusettepaneku menetlemisel võib esitada küsimusi muudatusettepaneku esitajale ja esineda sõnavõtuga.

(10) Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta.

(11) Volikogu võib eelnõu arutamise katkestada selle igal etapil, välja arvatud eelnõu esimesel lugemisel. Kui katkestamise ettepaneku teeb eelnõu algataja, katkestatakse arutamine hääletamata. Kui katkestamise ettepaneku teeb volikogu liige, fraktsioon või komisjon, paneb istungi juhataja katkestamise ettepaneku hääletamisele pärast juba esitatud muudatus- ja parandusettepanekute läbiarutamist.

(12) Volikogu võib töökorralduslikes või õigusakti andmist mittenõudvates küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsustusi.

(13) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõud, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekandest ning küsimustele vastamisest.

(14) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal.

(15) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest.