Setomaa valla põhimäärus Art. 24Hääletamine volikogus

(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

(2) Volikogu võtab õigusakte vastu poolthäälte enamusega, välja arvatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõikes 5 märgitud juhtudel, milleks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamust. Hääletamisel loetakse poolthäälte enamuseks, kui otsuse poolt hääletab rohkem volikogu istungil osalevatest volikogu liikmetest kui vastu, koosseisu häälteenamuseks, kui poolt hääletab rohkem kui pool volikogu koosseisust.

(3) Hääletamine volikogus on avalik, v.a isikuvalimised, mis otsustatakse salajasel hääletamisel. 1/3 istungil osalevate volikogu liikmete nõudel toimub nimeline hääletamine.

(4) Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.

(5) Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele oleks võimalik vastata „poolt“, „vastu“ või „erapooletu“. Erisused võivad olla isikuvalimistel hääletamisel.

(6) Kui õigusakti vastuvõtmiseks on esitatud mitu eelnõud, määrab hääletamise järjekorra istungi juhataja. Eelnõud tervikuna ei panda hääletusele enne parandus- või muudatusettepanekute hääletamist. Parandus- või muudatusettepanekud otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse ettepanek, mille poolt hääletab rohkem volikogu liikmeid kui vastu. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaid.

(7) Kui eelnõu hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, siis korraldatakse veel kord arutelu ja pärast arutelu kordushääletus. Kui ka kordushääletus ei muuda hääletamise tulemust, peatatakse päevakorra punkti arutelu ja teemat jätkatakse järgmisel volikogu istungil.

(8) Kui muudatusettepaneku hääletamise tulemused jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, siis korraldatakse veel kord arutelu ja pärast arutelu kordushääletus. Kui ka kordushääletus ei muuda hääletamise tulemust, siis on muudatusettepanek tagasi lükatud.

(9) Kui päevakorrapunkti kohta on mitu üksteist välistavat ja vastassuunalist muudatusettepanekut ning hääletamisjärjekorras eespool asuv ettepanek saab poolthäälte enamuse, siis see ettepanek on vastu võetud ning ülejäänud ettepanekuid hääletamisele ei panda.

(10) Hääletamisel käitumise tähendused on järgmised:

1) Poolt hääletamine on volikogu liikme tahteavaldus, mis väljendab tema jaatavat seisukohta hääletatava õigusakti või mistahes hääletamisele pandud küsimuse osas käe tõstmisega;

2) Vastu hääletamine on volikogu liikme tahteavaldus, mis väljendab tema eitavat seisukohta hääletatava õigusakti või mistahes hääletamisele pandud küsimuse osas käe tõstmisega;

3) Erapooletuks jäämine on volikogu liikme tahteavaldus, mis väljendab tema neutraalset seisukohta hääletatava õigusakti või mistahes hääletamisele pandud küsimuse osas käe tõstmisega.