Rapla Vallavolikogu töökord Art. 22Hääletamine isikuvalimistel

(1) Häälte lugemiseks isikuvalimistel, v.a volikogu esimehe valimistel uue volikogu koosseisu esimesel istungil või järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks, moodustab volikogu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes protokollib hääletustulemused.

(2) Õigus seada üles kandidaate isikuvalimistel on:

1) volikogu liikmetel;

2) volikogu fraktsioonidel.

(3) Ülesseatud kandidaadid peavad andma oma nõusoleku kandideerimiseks suuliselt istungil või kirjalikult, kui ülesseatud kandidaat istungil ei viibi. Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni.

(4) Kandidaatide nimekirja kantakse kandidaadid esitamise järjekorras. Kandidaatide nimekiri suletakse poolthäälte enamusega.

(5) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja hääletussedelite ettevalmistamiseks. Hääletussedelile kantakse lahter või lahtrid sõltuvalt kandidaatide arvust, millesse saab hääletaja kanda kandidaatide nimekirja kantud kandidaadile vastava järjekoha numbri, kellele ta soovib oma hääle anda.

(6) Kandidaadile antakse enda tutvustamiseks aega kuni 10 minutit, sõnavõtuks kuni 5 minutit, repliigiks kuni 1 minut. Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide esitamise järjekorras. Volikogu liige võib esitada kuni 2 küsimust.

(7) Hääletusprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon, volikogu esimehe valimistel uue volikogu koosseisu esimesel istungil või järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks, Rapla valla valimiskomisjon. Volikogu esimehe valimistel kohaldatakse Rapla valla valimiskomisjonile käesolevas paragrahvis häältelugemiskomisjoni kohta sätestatud, arvestades kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusest tulenevaid erisusi.

(8) Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib häältelugemiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle.

(9) Istungi juhataja kuulutab välja hääletuse.

(10) Hääletussedelite väljaandmise aluseks on volikogu liikmete nimekiri. Volikogu liige saab häältelugemiskomisjonilt allkirja vastu hääletussedeli.

(11) Pärast hääletussedeli täitmist laseb volikogu liige isiklikult hääletussedeli valimiskasti.

(12) Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus rikutud sedelit tagastades saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge volikogu liikmete nimekirja.

(13) Häälte lugemine on avalik, see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist.

(14) Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel:

1) on märgistatud rohkem lahtreid, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli või

2) pole märgistatud ühegi lahtrit.

(15) Kui hääletussedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt volikogu liige hääletas, loetakse hääletussedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletussedeli kehtivuse häältelugemiskomisjon hääletamise teel.

(16) Hääletustulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. Häältelugemiskomisjoni protokolli loeb ette häältelugemiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale.

(17) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise või hääletustulemuse kindlakstegemise kohta kohe pärast hääletustulemuste teatavaks tegemist. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletusel.

(18) Häältelugemiskomisjon hävitab kohe pärast hääletustulemuste kindlakstegemist ja protestide lahendamist hääletussedelid. Hääletussedelid hävitatakse istungisaalis.

(19) Volikogu otsuse hääletamistulemuse kohta kinnitab istungi juhataja haamrilöögiga.