Järva valla põhimäärus Art. 19Vallavanema valimine

(1) Vallavanemaks võib valida täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses ning oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. Vallavanemaks ei või valida isikut, kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Kui eelpoolnimetatud välistavad asjaolud ilmnevad või tekivad vallavanema volituste kestel, vabastab volikogu ta ametist ametikohale mittevastavuse tõttu.

(2) Vallavanem valitakse salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega kuni neljaks aastaks. Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

(3) Vallavanema kandidaadi võib üles seada volikogu liige. Kandidaadilt küsitakse nõusolek kandideerimiseks. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse volikogu istungil kirjalik ettepanek volikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

(4) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist kuulatakse kandidaadi kuni viieminutilist sõnavõttu oma seisukohtade tutvustamiseks. Vallavanema kandidaadile võib iga volikogu liige esitada kuni kolm küsimust.

(5) Pärast kandidaatide sõnavõtte moodustatakse kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Komisjoni koosseisu ei või kuuluda kandidaadiks üles seatud volikogu liige. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokolli allkirjastavad kõik komisjoni liikmed.

(6) Hääletustulemuste protokoll koos hääletajate nimekirjaga säilitatakse volikogu istungi protokolli juures. Kasutatud hääletussedeleid säilitatakse 30 päeva pärast hääletust ning siis hävitatakse.

(7) Vallavanemaks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu poolthäälteenamuse. Vallavanema valimise kohta koostatakse volikogu otsus, otsust üle ei hääletata.

(8) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid, kelle vahel viiakse läbi uus valimine järgmisel volikogu istungil.