Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise tingimused ja kord Art. 7Teenuste osutamise korraldamine ja teenuste eest maksmine
(1) Asendushooldusteenuse osutamine perekodus, asenduskodus või hooldusperes korraldatakse teenuse osutaja ja linnavalitsuse vahel sõlmitud lepingu alusel enne teenuse saajale teenuse osutamise alustamist.
(2) Asendushooldusteenuse osutamisel hooldusperes sõlmitakse leping hoolduspere vanemaga.
(3) Järelhooldusteenuse osutamine korraldatakse teenuse osutaja, teenuse saaja ja linnavalitsuse poolt sõlmitud lepingu alusel.
(4) Teenuse osutamiseks sõlmitava lepinguga sätestatakse vähemalt lapsele või täisealisele isikule osutatava teenuse sisu, maht, kestvus, rahastamise kord ning osapoolte õigused ja kohustused.
(5) Asendushooldusele suunatud lapsele koostatud juhtumiplaan on asendushooldusteenuse osutamise lepingu lahutamatu lisa.
(6) Teenuse eest tasumise ja hoolduspere vanemale tasu maksmise otsustab linnavalitsus.
(7) Asendushooldusteenust rahastatakse SHS § 45 9 lõigetes 1 ja 2 nimetatud lapsele linnaeelarvest ning asendushooldusel oleva lapse sissetulekutest.
(8) Asendushooldusteenust võib rahastada SHS § 45 9 lõikes 3 nimetatud lapsele linnaeelarvest ja lapse ülalpidamiskohustusliku isiku vahenditest.
(9) Järelhooldusteenust rahastatakse linnaeelarvest ning järelhooldusteenusel oleva täisealise isiku sissetulekutest.
(10) Lapse ülalpidamist ja erivajadusest tulenevaid lisavajadusi rahastatakse muu hulgas lapsele riigieelarvest igakuiseks ülalpidamiseks ja puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks ettenähtud sissetulekutest (elatis, elatisabi, toitjakaotuspension, puudega lapse toetus, lapse vara võõrandamisest saadud vahendid jms.). Eelpool nimetatud sissetulekute olemasolul võib linnavalitsus määrata lapsele teenuse eest tasumiseks omaosaluse.
(11) Teenuse saaja isiklike kulude katteks tuleb linnavalitsusel tagada vähemalt SHS § 45 11 lõikes 3 sätestatud miinimum. Teenuse saaja isiklike kulutuste all peetakse silmas toidu, riiete, hügieenitarvete, hariduse, vabaaja, huvitegevuse, tervise ja raviga seonduvaid kulusid.
(12) Hoolduspere vanemale maksab linnavalitsus tasu SHS § 45 11 lõikes 4 sätestatud tingimustel ja vähemalt kehtestatud miinimumsummas.
(13) Teenuse eest tasumine toimub vastavalt teenuse osutamise lepingus (edaspidi leping ) kokkulepitud tingimustele ja teenuse osutaja poolt esitatud arvete alusel (va asendushooldusteenuse osutamisel hooldusperes).
(14) Linnavalitsus võib hoolduspere vanemale maksta toetust või tasu suuremas ulatuses, kui SHS § 45 11 lõikes 4 sätestatud miinimumsumma.
(15) Asendushooldusteenuse osutaja muud kulutused ja nende hüvitamise kord lepitakse kokku lepingus. Asendushooldusteenuse osutaja muude kulude kokkuleppimisel arvestatakse teenuse saaja teenusel viibimise kestvust, õppimist väljaspool teenuse osutamise asukohta, teenuse saaja spetsiifilisi vajadusi ning ülalpidamist riigi või linnaeelarvest.
(16) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud summa fikseeritakse lepingus ning kantakse lepingus kokkulepitud arvelduskontole. Järelhooldusteenusel viibiva täisealise isiku puhul võib erandina kokku leppida summa kandmise teenuse saaja arvelduskontole ja teha sellekohane märge teenusele suunamise otsuses.
(17) Järelhooldusteenuse osutamisel tuleb linnavalitsusel tagada täisealisele isikule eluruum tema vajadusi arvesse võttes (asendushooldusteenuse, eestkostepere, sotsiaaleluruumi, renditud eluaseme, ühiselamukoha või muu sobiliku majutuse kaudu) ning lähtuvalt täisealise isiku juhtumiplaanist katta tema isiklikud kulud ning vajaduspõhised tugiteenuste kulud.