Võru valla põhimäärus Art. 28Isikuvalimised

(1) Isikuvalimisteks korraldatakse salajane hääletamine.

(2) Salajaseks hääletamiseks moodustab volikogu kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni. Ettepanekuid komisjoni koosseisu kohta võib teha iga volikogu liige. Komisjoni koosseisu ei või kuuluda isikuvalimistel kandidaadiks üles seatud volikogu liige. Komisjoni koosseis kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega ja komisjoni koosseis fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Komisjon nimetab oma liikmete hulgast komisjoni esimehe.

(3) Isikuvalimisel on igal volikogu liikmel üks hääl.

(4) Volikogu liikmele peab olema tagatud võimalus täita hääletussedel hääletuskabiinis või muus salajast hääletamist võimaldavas ruumis.

(5) Isikuvalimistel on õigus kandidaate üles seada volikogu liikmel ja fraktsioonil.

(6) Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale ettepanek, mille kohta tehakse märge volikogu istungi protokolli. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat nõusoleku, mille kohta tehakse märge volikogu istungi protokolli. Kui ülesseatud kandidaat ei viibi kohal, siis esitatakse istungi juhatajale kandidaadi kirjalik nõusolek, mis säilitatakse protokolli juures.

(7) Kandidaatide nimed reastatakse ülesseadmise järjekorras ja kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaatide nimekirja sulgemiseni võib kandidaat oma kandidatuuri taandada.

(8) Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel ja nimekiri suletakse poolthäälte enamusega.

(9) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast ise või tutvustab kandidaadi esitanud isik kandidaati pärast nimekirja sulgemist ja iga volikogu liige võib igale kandidaadile esitada ühe küsimuse.

(10) Pärast kandidaatide nimekirja kinnitamist ja häältelugemiskomisjoni moodustamist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille jooksul komisjon valmistab ette hääletussedelid.

(11) Hääletussedelile kantakse vastavalt kandidaatide esitamise nimekirjale kandidaadi nimi ja selle järel kujundatakse üks tühi ruut mitme kandidaadi puhul või kaks tühja ruutu ühe kandidaadi puhul. Hääletussedeli siseküljele pannakse pitsati jäljend, et tagada hääletussedeli õigsus.

(12) Istungi juhataja jätkab istungit ja kuulutab välja hääletamise.

(13) Enne hääletussedelite väljajagamist kontrollib komisjon hääletuskasti, kinnitab, et hääletuskast oli enne hääletussedelite kasti laskmist tühi, ja pitseerib hääletuskasti.

(14) Volikogu liikmetele väljastatakse valla pitsatijäljendiga varustatud hääletussedelid.

(15) Volikogu liige märgistab hääletussedelil lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, märgistatakse hääletussedelil kandidaadi nime juures vastavalt lahter „poolt” või „vastu”.

(16) Pärast hääletussedeli täitmist laseb volikogu liige isiklikult hääletussedeli hääletuskasti. Enne hääletussedeli hääletuskasti laskmist paneb komisjoni liige hääletussedeli tühjale küljele pitsati jäljendi.

(17) Kui hääletussedel rikutakse enne selle hääletuskasti laskmist, siis on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada komisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse hääletustulemuste protokolli vastav märge.

(18) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle komisjoni ettepanekul lõppenuks kuulutanud.

(19) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt või vastu või kelle poolt ta hääletas, loetakse kehtetuks.

(20) Hääletustulemused teeb teatavaks komisjoni esimees. Hääletustulemused fikseerib komisjon hääletustulemuste protokollis, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Hääletustulemuste protokoll säilitatakse volikogu istungi protokolli juures. Kasutatud hääletussedeleid säilitatakse 30 päeva pärast hääletust ja siis hävitatakse.

(21) Kui valituks osutumiseks ei ole vaja koosseisu häälteenamust, loetakse valituks isik, kes saab istungil viibivate volikogu liikmetelt kõige rohkem poolthääli.

(22) Kui hääletusel ei saa keegi kandidaatidest vajalikku häälteenamust või hääled jagunevad võrdselt, siis kuulutab istungi juhataja välja vaheaja ja pärast vaheaega korraldatakse lisa valimisvoor, kus võib kandideerida ka esimeses voorus valituks mitteosutunud isik.

(23) Kui samal istungil korraldatud lisa valimisvooru käigus ei saa ükski kandidaat vajalikku häälteenamust, siis korratakse isikuvalimisi järgmisel istungil.

(24) Kui lisa valimisvooru käigus jagunevad kandidaatide vahel hääled võrdselt, siis heidetakse võrdselt hääli kogunud kandidaatide vahel liisku.

(25) Liisuheitmine toimub volikogu liikmete ees. Liisuheitmiseks kasutatakse ümbrikke ja sedeleid. Häältelugemiskomisjon määrab komisjoni liikmete seast liisutõmbaja, kes lahkub sedelitega ümbrike ettevalmistamise ja segamise ajaks saalist. Liisutõmbajaks ei või olla komisjoni esimees. Liisuheitmiseks kantakse kandidaatide nimed sedelitele. Sedelid asetatakse eraldi ümbrikutesse, millel ei tohi olla märkeid ja mida ei ole võimalik väliselt eristada. Sedelitega ümbrikud segatakse. Ümbrikud pannakse hääletamiskasti. Liisutõmbaja kutsutakse tagasi saali ning ta võtab hääletamiskastist ümbriku, avab selle ja loeb ette kandidaadi nime. Liisuheitmise võidab kandidaat, kelle nimega sedeli võtab liisutõmbaja kastist esimesena. Häältelugemiskomisjon kannab liisuheitmise tulemuse hääletamistulemuste protokolli.

(26) Pärast hääletustulemuste teatavakstegemist selgitab komisjon, kas keegi volikogu liikmetest soovib valimiste korraldamise ja hääletamise protseduuri kohta esitada protesti. Protestid esitatakse valimisi korraldavale komisjonile kohe pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Komisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende kohta otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. Komisjoni seisukohad märgitakse volikogu istungi protokolli.

(27) Volikogu kinnitab isikuvalimise tulemused hääletamistulemuste alusel otsusega. Otsust eraldi hääletusele ei panda.