Anija valla põhimäärus Art. 28Hääletamise läbiviimise kord

(1) Enne eelnõu või ettepaneku hääletamisele panemist istungi juhataja:

1) kordab hääletamisele pandavat ettepanekut;

2) küsib õigusakti algataja seisukohta eelnõule esitatud muudatusettepaneku kohta, kui seda seisukohta ei ole varem esitatud.

(2) Enne eelnõu lõpphääletusele panemist tehakse volikogu liikme või eelnõu algataja nõudmisel istungile kuni 5-minutiline vaheaeg.

(3) Hääletamisele pandud ettepanek peab olema formuleeritud nii, et see sisaldaks ainult ühte ettepanekut ning sellele oleks võimalik vastata „poolt“, „vastu“ või „erapooletu“. Erisused võivad olla isikuvalimistel hääletamisel.

(4) Kui õigusakti vastuvõtmiseks on esitatud mitu alternatiivset eelnõu, määrab hääletamise järjekorra istungi juhataja.

(5) Eelnõu tervikuna ei panda hääletusele enne parandus- või muudatusettepanekute hääletamist. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse volikogu poolthäälte enamuse saanud ettepanek. Muudatusettepanekut ei hääletata, kui eelnõu algataja on selle heaks kiitnud, seda välistavat muudatusettepanekut ei ole esitatud ja ükski volikogu liige hääletamist ei nõua.

(6) Kui päevakorrapunkti kohta on mitu alternatiivset eelnõu või üksteist välistavat ja vastassuunalist muudatusettepanekut ning hääletamisjärjekorras eespool asuv eelnõu või ettepanek saab vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse, siis see eelnõu või ettepanek on vastu võetud ning ülejäänud eelnõusid või ettepanekuid hääletamisele ei panda.

(7) Pärast hääletamist teeb istungi juhataja teatavaks hääletamise tulemused ja fikseerib volikogu otsustused haamrilöögiga.

(8) Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel vahetult pärast antud päevakorrapunkti hääletamist. Kordushääletamine viiakse läbi juhul, kui on tekkinud kahtlus häältelugemise õigsuses. Hilisemaid pretensioone ei arvestata.

(9) Kui eelnõu hääletusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt või ei saa eelnõu seaduses ettenähtud juhtudel volikogu koosseisu häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja 10-minutilise vaheaja. Peale vaheaega korratakse läbirääkimisi ja hääletamist. Kui eelnõu ei saa ka kordushääletusel vajalikku häälteenamust, siis on haldusakti puhul tegemist selle andmisest keeldumisega, määruse (sealhulgas eelarve, arengukava) puhul aga korratakse eelnõu arutelu ja hääletamist käesolevas lõikes sätestatud korras kas järgmisel või muul volikogu poolt määratud istungil. Kui ka siis ei saa määruse eelnõu vajalikku häälteenamust, on see tagasi lükatud. Määruse eelnõu tagasi lükkamine kantakse istungi protokolli.

(10) Volikogu haldusotsustus, sealhulgas varasema haldusakti muutmine või kehtetuks tunnistamine, samuti taotletud haldusakti andmisest keeldumine peab olema motiveeritud. Kui volikogule esitatud haldusakti eelnõu ei kogu hääletamisel vajalikku häälteenamust, tuleb volikogul põhjendada, miks eelnõu jäi vastu võtmata. Kui motiivid ei selgu sõnavõttudest, peab istungi juhataja pärast hääletustulemuse selgumist jätkama päevakorrapunkti arutamist, selgitamaks välja valdavad hääletamise kaalutlused ja vajadusel panema need täiendavale hääletusele. Kui seda ei tehta, siis koostab volikogu esimees põhjenduse tagantjärele, kuid enne haldusakti allkirjastamist, istungi või ettevalmistavate materjalide põhjal.