Anija valla põhimäärus Art. 26Volikogu õigusaktide menetlemine

(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:

1) volikogu liikmel;

2) volikogu komisjonil ja fraktsioonil;

3) vallavalitsusel;

4) vallavanemal;

5) vallasekretäril talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks;

6) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ettenähtud korras.

(2) Enne eelnõu volikogule esitamist peab sellele olema lisatud vallavalitsuse seisukoht või arvamus eelnõu kohta, välja arvatud volikogu töökorraldust puudutavates küsimustes.

(3) Nõuetekohaselt koostatud ja kooskõlastatud volikogu õigusakti eelnõu esitatakse volikogu päevakorda võtmiseks volikogu esimehele.

(4) Volikogu esimees määrab volikogu õigusakti eelnõu menetlemiseks volikogu komisjoni või komisjonid, kes eelnõu kohta oma seisukoha annavad. Juhtivkomisjon annab seisukoha eelnõu kohta ning mitmel lugemisel menetletava eelnõu korral ka kõigi eelnõu kohta laekunud muudatusettepanekute kohta.

(5) Eelnõu menetlev komisjon määrab eelnõu arutamiseks komisjoni koosoleku toimumise aja, mis ei tohi olla hiljem kui kolm nädalat peale eelnõu komisjonile esitamist. Arutamise juures peab viibima eelnõu algataja või algataja esindaja, kes esitleb eelnõud komisjonile.

(6) Erakorralisel istungil menetletava eelnõu puhul käesoleva paragrahvi lõikes 4 ja 5 sätestatud korda ei järgita. Kiireloomuliste eelnõude puhul peab eelnõule seisukoha andma vallavalitsus ja volikogu juhtivkomisjon.

(7) Volikogu õigusakte menetletakse ühel või mitmel lugemisel. Lugemiste arvu ning lugemise katkestamise või järgmisele lugemisele saatmise otsustab volikogu poolthäälte enamusega.

(8) Volikogu otsusel võib ühel istungil teha ühe eelnõu mitu lugemist. Sellisel juhul peab iga lugemise vahel olema vähemalt 15- minutiline vaheaeg ning eelnõu mitu lugemist peavad sisalduma päevakorras.

(9) Vähemalt kahel lugemisel, mis ei tohi toimuda samal istungil, tuleb menetleda järgmiste õigusaktide eelnõusid:

1) põhimäärus;

2) eelarve;

3) arengukava ja eelarvestrateegia.

(10) Ettepanekud eelnõu sõnastuse muutmiseks tuleb esitada üldjuhul kirjalikult, v.a ettepanekud vormi- või kirjavigade või ilmse ebatäpsuse parandamiseks või isikunime muutmiseks. Istungi ajal volikogu liikmete poolt esitatud muudatusettepanekuid sõnastuse muutmiseks võib istungi juhataja vastu võtta ka suuliselt.

(11) Õigus esitada eelnõu muudatusettepanekuid on:

1) volikogu liikmel;

2) volikogu komisjonil ja fraktsioonil;

3) vallavalitsusel;

4) eelnõu algatajal.

(12) Kui muudatusettepaneku teeb isik, kes ei ole eelnõu algataja, siis annab muudatusettepaneku kohta oma seisukoha eelnõu algataja.

(13) Muudatusettepanek ühel lugemisel arutatava õigusakti eelnõu kohta esitatakse volikogu istungil ettepanekut ette lugedes ning saates elektrooniliselt ettepaneku kirjaliku teksti istungi juhatajale ja protokollijale. Ettepaneku tekst peab olema eelnevalt esitatud volikogu teenindavale kantseleile keelelise ning normitehnilise korrektsuse kontrollimiseks. Volikogul on õigus käesolevat lõiget eirates esitatud muudatusettepanekuid mitte arvestata ning hääletusele mitte panna.

(14) Mitmel lugemisel menetletava eelnõu kohta võib teha muudatusettepanekuid, esitades need kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis volikogu istungil määratud tähtajaks. Muudatusettepanekud esitatakse volikogu teenindavale kantseleile, kes edastab need eelnõu algatajale ja juhtivkomisjonile seisukoha võtmiseks. Mitmel lugemisel menetletava eelnõu kohta ei saa teha muudatusettepanekuid pärast eelnõu esitamist viimasele lugemisele selle vastuvõtmiseks.

(15) Eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad algataja või juhtivkomisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades eelnõule menetluse käigus tehtud ja heakskiidetud muudatusettepanekuid.

(16) Eelnõu algataja võib eelnõu tagasi võtta igal ajal enne selle lõpphääletusele panemist.