Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise tingimused ja kord Art. 7Teenuse rahastamine
3. peatükk Teenuse osutamine
(1) Asendushooldusteenust sotsiaalhoolekandeseaduse § 45 9 lõigetes 1 ja 2 nimetatud lapsele rahastatakse Maardu linna eelarvest ning asendushooldusteenusel oleva lapse sissetulekutest.
(2) Asendushooldusteenust sotsiaalhoolekandeseaduse § 45 9 lõikes 3 nimetatud lapsele võib rahastada Maardu linna eelarvest ja lapse ülalpidamiskohustusliku isiku vahenditest.
(3) Järelhooldusteenust rahastatakse Maardu linna eelarvest ning järelhooldusteenusel oleva täisealise isiku sissetulekutest.
(4) Teenuse saaja isiklike kulude katteks peab Maardu linna eelarvest iga kuu tegema kulutusi keskmiselt 240 euro ulatuses ja vähemalt 2880 eurot aastas, mille kohta peetakse eraldi arvestust.
(5) Käesoleva paragrahvi punktis 4 nimetatud summa tuleb fikseerida teenuse osutamise lepingus ning kanda lepingus kokkulepitud arvelduskontole, erandina võib järelhooldusel viibiva isiku puhul kokku leppida summa kandmise teenuse saaja arvelduskontole ja teha sellekohane märge teenusele suunamise otsuses.
(6) Maardu linn toetab hoolduspere vanemat, kes on kantud STAR-i ja kes hooldab üht last, vähemalt ühe neljandiku ulatuses TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast.
(7) Maardu linn võib STAR-i kantud hoolduspere vanemale maksta tasu mis ei tohi ühe lapse hooldamise korral olla väiksem kui üks neljandik TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud töötasu alamäärast. Tasu maksmise korral ei maksta hoolduspere vanemale käesoleva paragrahvi punktis 6 nimetatud toetust.
(8) Lapse ülalpidamisest ja erivajadustest tulenevaid lisavajadusi rahastab Maardu linn lapsele riigieelarvest igakuiseks ülalpidamiseks ja puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks ette nähtud sissetulekutest.
(9) Asendushooldusteenuse osutaja muud kulutused ja nende hüvitamise kord lepitakse kokku Maardu linna ja asendushooldusteenuse osutaja vahel.
(10) Teenuse osutaja muude kulude kokkuleppimisel tuleb arvestada teenuse saaja teenusel viibimise kestvust, õppimist väljaspool teenuse osutamise asukohta, teenuse saaja spetsiifilisi vajadusi vms ning ülalpidamist riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest.