Asendushooldus- ja järelhooldusteenuse osutamise tingimused Art. 7Teenuse rahastamine
3. peatükk Teenuse osutamine
(1) Asendushooldusteenust sotsiaalhoolekande seaduse § 45 9 lõigetes 1 ja 2 nimetatud lapsele rahastatakse vallavalitsuse eelarvest ning asendushooldusteenusel oleva lapse sissetulekutest.
(2) Asendushooldusteenust sotsiaalhoolekande seaduse § 45 9 lõikes 3 nimetatud lapsele võib rahastada vallavalitsuse eelarvest ja/või lapse ülalpidamiskohustusliku isiku vahenditest.
(3) Järelhooldusteenust rahastatakse vallavalitsuse eelarvest ning järelhooldusteenusel oleva täisealise isiku sissetulekutest.
(4) Teenuse saaja isiklike kulude katteks peab vallavalitsuse eelarvest iga kuu tegema kulutusi keskmiselt 240 euro ulatuses ja vähemalt 2880 eurot aastas, mille kohta vallavalitsuse lastekaitsespetsialist peab eraldi arvestust.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud summa tuleb fikseerida teenuse osutamise lepingus ning kanda lepingus kokkulepitud arvelduskontole, erandina võib järelhooldusel viibiva isiku puhul kokku leppida summa kandmise teenuse saaja arvelduskontole ja teha sellekohane märge teenusele suunamise otsuses.
(6) Vallavalitsus toetab hoolduspere vanemat, kes on kantud STAR-i ja kes hooldab üht last, vähemalt ühe neljandiku ulatuses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast hoolduspere toetusena.
(7) Vallavalitsus võib erandkorras maksta tasu hoolduspere vanemale, kes on kantud STAR-i ja kes hooldab ühte last, vähemalt ühe neljandiku ulatuses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammääras.
(8) Lapse ülalpidamisest ja erivajadustest tulenevaid lisavajadusi rahastab vallavalitsus teenuse saajale riigieelarvest igakuiseks ülalpidamiseks ja puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks ette nähtud sissetulekutest.
(9) Asendushooldusteenuse osutaja muud kulutused ja nende hüvitamise kord lepitakse kokku vallavalitsuse ja asendushooldusteenuse osutaja vahel sõlmitava lepinguga.
(10) Teenuse osutaja muude kulude kokkuleppimisel tuleb arvestada teenuse saaja teenusel viibimise kestvust, õppimist väljaspool teenuse osutamise asukohta, teenuse saaja spetsiifilisi vajadusi vms ning ülalpidamist riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest.