Valga Vallavolikogu töökord Art. 19Salajane hääletamine

(1) Isikuvalimised viiakse läbi salajasel hääletamisel.

(2) Õigus kandidaatide ülesseadmiseks isikuvalimistel on:

1) volikogu liikmel;

2) volikogu fraktsioonil;

3) komisjoni esimehel ja aseesimehe valimisel.

(3) Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Ülesseatud kandidaadid peavad andma nõusoleku kandideerimiseks. Kandidaadil on õigus esitada enesetaandus kuni kandidaatide nimekirja sulgemiseni.

(4) Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

(5) Kandidaadil õigus esineda enesetutvustusega ning volikogu liikmetel on õigus esitada talle kuni kaks küsimust. Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide esitamise järjekorras.

(6) Pärast kandidaatide ära kuulamist tutvustab istungi juhataja hääletamise korda.

(7) Hääletusprotseduuri viib läbi avalikul hääletamisel valitud vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib enda hulgast esimehe.

(8) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist nummerdab häältelugemiskomisjon ülesseatud kandidaadid vastavalt esitamise järjekorrale. Häältelugemiskomisjon annab valimissedelid volikogu liikmetele nimekirja alusel ja allkirja vastu. Enne hääletamise väljakuulutamist kontrollib valimiskomisjon valimiskasti. Hääletamise kuulutab välja istungi juhataja.

(9) Kui valimissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada häältelugemiskomisjonilt uus valimissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge.

(10) Häälte lugemine on avalik, see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist.

(11) Kui hääletussedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt volikogu liige hääletas, loetakse hääletussedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletussedeli kehtivuse häältelugemiskomisjon hääletamise teel.

(12) Kui ükski kandidaatidest (v.a komisjoni esimees ja aseesimees) ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi teine hääletusvoor. Teises hääletusvoorus jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui häältearvult teine ja kolmas kandidaat said võrdselt hääli, siis pannakse nad eraldi salajasele hääletusele ning edasi jääb konkureerima enim hääli saanud kandidaat. Kui nad ka nüüd saavad võrdselt hääli, otsustab teise vooru edasipääseja loos.

(13) Hääletamise tulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. Häältelugemiskomisjoni protokolli loeb ette häältelugemiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale.

(14) Volikogu liikmel on õigus esitada motiveeritud protest hääletamise korraldamise või hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta pärast tulemuste teatavakstegemist. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletamisel.

(15) Häältelugemiskomisjon hävitab hääletussedelid pärast hääletustulemuste kindlakstegemist ja protestide lahendamist.

(16) Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. Volikogu esimehe valimistulemused vormistatakse valla valimiskomisjoni otsusega.

(17) Käesolevas paragrahvis reguleerimata protseduuriküsimusi otsustab volikogu hääletamise teel. Nimetatud otsustused kantakse volikogu istungi protokolli.