Paide linna finantsjuhtimise kord Art. 11Linnaeelarve täitmine

(1) Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses tekkepõhiste arvestuspõhimõtetega.

(2) Eelarve kassalist teenindamist (sh rahavoogude planeerimist, jälgimist ja reguleerimist) teostab ametiasutuse finantsosakond.

(3) Linnavalitsus, ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus võivad teha tehinguid ainult eelarves kinnitatud väljaminekute summa piires, välja arvatud korra § 7 lõikes 2 nimetatud juhul.

(4) Ametiasutuse juht võib sõlmida lepinguid, millega kaasnevad väljaminekud tulevastel eelarveaastatel, juhul, kui sellega on arvestatud eelarvestrateegias. Kui väljaminekuga ei ole eelarvestrateegias arvestatud, võib lepingu sõlmida ainult linnavolikogu loal.

(5) Linnavalitsusel on õigus piirata eelarves ettenähtud väljaminekute tegemist kuni kaheks kalendrikuuks eelarve täitmise käigus tulude kavandatust väiksema laekumise korral, lubades vaid vältimatute kulude tegemist. Väljamaksete teostamisel lähtutakse järgmisest järjekorrast:

1) töötasud, töötasudelt kinnipeetavad ja arvestatavad maksud;

2) linna laenude teenindamisega seotud maksed;

3) lepingulistest kohustustest tulenevad maksed;

4) muud väljamaksed.

(6) Linnavalitsus teavitab linnavolikogu väljaminekute piiramisest ning vajadusel koostab eelarves kavandatud tulude väiksema laekumise korral negatiivse lisaeelarve eelnõu. Kui negatiivset lisaeelarvet ei koostata, jätab ametiasutus väljaminekud teostamata tulude kavandatust väiksema laekumise võrra.

(7) Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosade täitmisel võib üht täita samas mahus rohkem, kui teine eelarveosa jääb täitmata, kui see on põhjustatud hangete korraldamise järel selgunud tingimustest, mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvelevõtmise reeglitest.

(8) Eelarve täitmisel on lubatud kajastada arvestuspõhimõtetest tulenevaid amortisatsioone, allahindlusi, mahakandmisi, väärtuse muutusi, ebatõenäoliseks laekuvaks hindamisi, eraldiste moodustamist ning muid raamatupidamise arvestuspõhimõtetest tulenevaid ümberhindlusi ja korrigeerimisi, olenemata sellest, kas need olid eelarves ette nähtud või mitte.