Hiiumaa valla põhimäärus Art. 11Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine

(1) Volikogul on üks aseesimees, kes valitakse pärast esimehe valimisi volikogu moodustatud häältelugemiskomisjoni sama paragrahvi lõigetes 3-17 sätestatud korras.

(2) Volikogu esimehe, va kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 44 lõikes 3 nimetatud juhul, ja aseesimehe valimised korraldab volikogu ning viib läbi volikogu moodustatud häältelugemiskomisjon sama paragrahvi lõigetes 3-17 sätestatud korras.

(3) Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadi (edaspidi kandidaadi) võib üles seada volikogu liige või fraktsioon, esitades selle kohta kirjaliku ettepaneku volikogu istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

(4) Kandidaadil on õigus ennast tutvustada ning volikogu liikmel on õigus esitada talle kuni kaks küsimust. Küsimus tuleb esitada lühidalt ja arusaadavalt omapoolsete kommentaarideta.

(5) Kandidaadil on õigus ennast taandada kuni kandidaatide nimekirja sulgemiseni.

(6) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist valmistab komisjon ette hääletamissedelid, millele märgitakse kandidaatide nimed tähestikulises järjekorras. Komisjon annab valimissedelid volikogu liikmetele nimekirja alusel ja allkirja vastu. Enne hääletamist kontrollib komisjon valimiskasti ja pitseerib selle. Hääletamise kuulutab välja istungi juhataja.

(7) Volikogu liige märgib valimissedelil risti selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja paneb valimissedeli valimiskasti.

(8) Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, hääletab volikogu liige kandidaadi poolt või vastu, märkides valimissedelil risti lahtrisse “poolt” või “vastu” kandidaadi nime juures.

(9) Kui valimissedel rikutakse enne selle valimiskasti panemist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada komisjonilt uus valimissedel, mille kohta tehakse nimekirja märge.

(10) Hääletamise lõpetab istungi juhataja. Hääletamistulemus selgitatakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Valimissedel, millel on hääletatud rohkem kui ühe kandidaadi poolt või millel ei ole märgitud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks.

(11) Komisjon koostab hääletamistulemuse kohta protokolli. Protokollile kirjutavad alla kõik kohal olevad komisjoni liikmed.

(12) Hääletamistulemuse teeb teatavaks istungi juhataja.

(13) Hääletamise läbiviimise kohta on õigus esitada komisjonile protest. Protest esitatakse komisjonile kohe pärast hääletamistulemuse teatavakstegemist. Komisjon vaatab protesti läbi ja teeb selle suhtes otsuse protesti rahuldamise või tagasilükkamise kohta.

(14) Istungi juhataja kuulutab valimistulemused välja kohe pärast protestide rahuldamist või tagasilükkamist.

(15) Valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

(16) Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi teine hääletusvoor. Teises hääletusvoorus jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui häältearvult teine ja kolmas kandidaat said võrdselt hääli, siis pannakse nad eraldi salajasele hääletusele ning edasi jääb kandideerima enim hääli saanud kandidaat. Kui nad ka nüüd saavad võrdselt hääli, otsustab teise vooru edasipääseja loos.

(17) Kui kandidaat ei saa valituks ka pärast teist vooru, korraldatakse järgmisel volikogu istungil uued valimised, kus valimised korraldatakse algusest peale.